Detsembris kudusin lapsele puuvillase pitsilise kleidi. Kudusin ringvarrastega, seljal on nööbid. Varrukad kudusin kuni kaenlaauguni eraldi, kahel vardal ja siis edasi kohe kehaosaga kokku. Varrukate külgekudumisel kahandasin esialgu laugelt varrukaosa ja kui olin õlajppnele jõudnud, siis igal real kehaosa (nagu sokikanda kahandades). Aluskleit on õmmeldud, ilma varrukateta.
Ise olen kleidiga väga rahul. Ega mul mingit mustrit või lõiget ees ei olnud, aga valmis kleit sai selline nagu ma ette kujutasin. Lõnga jäi veel ülegi, nii et lapse kasvades saab varrukatele ja seelikuosale pikenduseks satsi külge kududa.
Ja midagi ka endale...Ise olen kleidiga väga rahul. Ega mul mingit mustrit või lõiget ees ei olnud, aga valmis kleit sai selline nagu ma ette kujutasin. Lõnga jäi veel ülegi, nii et lapse kasvades saab varrukatele ja seelikuosale pikenduseks satsi külge kududa.
Kui ilmad külmemaks läksid, siis avastasin, et mul ei olegi eriti villaseid labakuid. On ühed vanaema kootud seest aasalised, hästi soojad, aga parajalt suured ka. Ja kui ma nägin Drex´i blogis ilusaid kirjatud labakuid ja imeilusaid kindakirja mustreid, oli kindel siht silme ees - tuleb kindaid kuduma hakata. Eelmisel esmaspäeval ostsin Liann´ist lõnga JIL - 100 % villa, üks on sinakashallikas ja teine siis kirju. Vardad nr 2, et kindad ikka parajalt tihedad saaksid. Ja reede õhtul kudusin kinnastele pöidlad. Ammu ei olnud kirjatud koes kudunud ja veidi pelgasin lõngajookse, et äkki vean kindad vorbiliseks või venivad osad silmad väga pikaks. Aga ei olnud hullu. Väga mõnus kudumine ja tulemusega on väga rahul.
Nii armas kleidike!
ReplyDeleteAitähh!
ReplyDelete