Lilli ja liblikaid vol.2

Kuidagimoodi on selle blogindusega vahepeal väga pikka paus jäänud... Mitte et ma sel ajal midagi teinud ei oleks, vastupidi. Ja ilmselt sellest see vaikus siin ka tingitus on. Eks ma püüan nüüd siis vanu võlgu kustutada ja tehtud asju järjest ette näidata.
Alustuseks siis ikka naiselikku ja säravat... ehk siis teine liblikakujuline pärlitest ripats. Nagu ka eelmine, on see punutud Miyuki Delica seemnehelmestest. Mingit konkreetset mustrit mul ees ei ole ja seekord tuli siis selline liblikas.

Ja taaskord olen ise tulemusega väga rahul.

Mis puudutab lilli, siis siin on üks minu blogis täiesti uus nähtus - nimelt köitmine. Kui tsiteerida klassikuid, siis "et kõik ausalt ära rääkida..." siis sai asi alguse ühe lillepoe sünnipäevast. Nimelt olin ülikooli ajal suvevaheaegadel Märjamaal ühes lillepoes müüjana tööl. Ja nüüs ma alguses sai see pood 15 aastaseks. Ja omanik otsustas teha väikse peo ja oma endised ja praegused müüjad kokku kutsuda. Kui juba sünnipäev, siis peab ju kingitus ka olema. Ja mõtlesime siis ühe teise müüjaga kinkida pole n.ö. kiituste raamatu. Kuna poes kipuvad sedalaadi raamatud olema kas jooneliste või siis pildiga lehtedega, tuligi raamatutegu ise ette võtta. Ausaltöelda on selline mõte juba mõnda aega peas mõlkunud ja nüüd oli hea põhjus asi käsile võtta.

Ja raamat sai siis selline...

Raamat on A5 formaadis. Sees on valged lehed, kokku sai vist 120 või 130 lehekülge. Esimesele lehele trükkisin Tiimarist ostetud templiga nurkadesse kuldse ornamendi. Kaanteks sai vana kingakarp, kuna sel hetkel kodus mingit muud piisavalt kõva pappi ei leidunud. Ja katteks lõikasin tüki mehe vanast nahkpintsakust. Vahest on ikka hea kui igasugust nodi alles hoida. Kusjuures selle "nahkjakiga" oli veel see lugu, et see on kunagi jumal teab kust saadud ja meie olime täiesti veendunud, et see on ehtsast nahast. Aga kui ma käärid sisse lõin, siis selgus, et kõige ehtsam kunstnahk:)
Sellele trükkisin siis šablooniga kuldsed lilled ja et asi ikka rohkem "käsitöö" oleks, siis tikkisin lisaks veidi pitsi ja pärleid. Ja seotud on siis kitsa atlasspaelaga. Hiljem netis surfates leidsin, et sellist köidet nimetatakse jaapani köiteks.
Ja tulemus sai kohe täitsa raamatu moodi. Nüüdseks olen paar väikest raamatukest veel valmis nikerdanud, aga midagi peab ikka järgmiseks korraks ka jätma.

Ja lõpetuseks siis savist lilli ka. Ehk siis jätk minu keraamikaringi nikerdustele. Sel korral siis võitoos, selline klassikaline, kuhu saab tüki ehtsat nn taluvõid kaane alla ära peita. Et toosi kaant oleks mugavam tõtsa, peaks sellel mingi nupumoodi asjandus ka olema. Ja võitoosi kaane lõiget joonistades tekkis idee proovida sellist kolmelehelist õit. See on seest õõnes, kolmest õielehest kokku painutatud. Seda õienupu ideed kasutasin ma hiljem veel paari asja tegemisel.
Võitoosi kaane muster on vajutatud pitsiga ja värvitud vaskoksiidiga. Läbipaistvat glasuuri ma sel korral peale ei pannud ja selletõttu roheas-sinakat tooni ka ei tekkinud, jäi mõnusalt pruunikas ja kohati kergelt metalse läikega. Õis on värvitud moonipunase glasuuriga ja alus Terracolori Sandia Neu glasuuriga.