Magus kaneelisai ... rebitav pealekauba.

Sel korral saia. Ikka magusat.

Internetis ringi kolades sattusin toredale blogile Maitse asi. Ja sealt vaatas vastu üks omamoodi küpsetis. Lehtedest kokku laotud, leiva- või keeksivormis (kuidas keegi soovib) küpsetatud ja pärast kenasti viiludeks rebitav kaneelisai.

Vaatasin retsepti, lugesin blogis viidatud algse retsepti ka läbi ja otsustasin, et seda peaks proovima. Õhtul koju jõudes tegin taigna kohe valmis. Kasutasin sama retsepti, aga sõtkusin taigna korralikult läbi, õigemini venitasin Bertinet taignasõtkumise tehnikat kasutades. Taigen jäi mõnus siidine ja kerkis kenasti. Ja ilmselt sõtkumise tulemusena ei olnud taigen üldsegi kleepuv nagu ülaltoodud blogis kirjutatud. Taigen oli väga hästi rullitav ja lõigatud viilud sai ilma suurema mässamiseta üksteise peale tõsta. Ja siis edasi juba retseptis toodud juhiste järgi. Vormi sätitud viiludal lasin enne ahju panemist vast 5-10 minutit kerkida, mitte kauem.

Sai on imehea. Mõnusalt magus, parajalt kaneeline ja mõnusalt kohev ja pehme, aga mitte liiga ravane, sest taigna peale määrisin veidi vähem võid kui retsept ette nägi.

Kuna sai sai valmis üsna hilja õhtul, siis jäi sellest mingi osa ka alles. Allesjäänud saia panin kilekotti ja täna hommikul oli see sama pehme ja hea. Ainult selline tähelepanek, et eile olid "lehed" paremini lahti rebitavad. Aga see ei vähenda sugugi tänast head maitset.

Kindlasti teen seda saia uuesti ja täpselt retsepti järgi.

This time one very tasty bread - pull-apart cinnamon bread. I found this brilliant idea from one blog Maitse asi (Matter of taste :) ) I also viewed the english version and in the evening after wotk I started to bake. I prepared the dough according to the recipe, but I kneeded it using Richard Bertinet´s method. The dough became very silky and soft and rised very well.

I love this bread and I´ll do this one again.