Lapitekk Aasta Emale

Osalen sel aastal esimest korda sellises toredas koostegemises. Minu ruutude lõngaks on lumivalge JIL, koodiga 4501. Nagu foorumis ka arutati ei ole see küll päris lumivalge, aga nende nö. naturaalvalge oli ikka tiba tumedamat tooni ja värvikood klapib, seega peaks sobima.

Ja minu panus on siis järgmine:

Kudusin mõlemad lapid nr 3 vardaga. Esimesel kasutasin "Haapsalu sall´i" raamatust vesiroosikirja (lk 165). See on huvitav, et kui ma kunagi alguses raamatut lehitsesin, ei jäänud see muster mulle üldse silma. Lemmikuteks olid hoopis teised. Aga kui ma tekilappe kuduma hakkasin ja mõtlesin, et võiks ju mingi haapsalu salli mustri võtta (see ju praegu nii kuum teema), siis jäi see kiri kohe silma. Selline ilus, natuke lilleline, just emale sobiv. Mina kudusin küll selle mustri motiividest ühe rombi, sest rohkem mustrikord ei mahtunud. Ise olen sellise variandiga väga rahul.

Teise lapi muster on L. Stanfield´i ja M. Griffiths´i "Kudumise entsüklopeediast" küünlaleegi muster (lk 90). Seda mustrit ei ole ma varem kudunud, põhimõtteliselt sarnaneb see aga erinevate lehekirjadega. Ka see muster tundus just nime poolest õige, sest eks üks õige ema ju ole kodusoojuse hoidja. Ja muster ise on ka kena ja väga lihtne kududa.

Ja ühed veidi varem valminud sokid. Nimelt leidsin, et nii nagu mul oli mõni aeg tagasi puudu villastest kinnastest, nii oli ka suur puudus korralikest villastest sokkidest. Sokke meeldib mulle kududa just maavillastest lõngadest, siis jäävad need sellised tugevamad ja on ikka kohe tunda, et villased sokid jalga tõmbad (mõnele ei meeldi see villase karedus samas üldse). Võtsin siis oma lõngakoti ette ja kuna ma päris ühevärvilisi teha ei viitsinud, siis korjasin kokku kõikvõimalikud väiksemad ja suuremad kerad ja valmis said sellised rõõmsalt värvilised sokid. Sääreosa sooniku tegin ekstra pikema, et oleks hea ka talvesaabaste sisse jalga panna.