Sügis tuppa

Käisime tänahommikuse vihmaga tütretirtsuga veelompides kõndimas. Sel ajal kui tema oma väikest vihmavarju pea kohal hoides lompides paterdas korjasin mina sügiseselt kirjuid lehti. Haavalehed on nii ilusad kollased ja punased... ja tuli mõte teha koju kahe akna vahele väike kaunistus. Tuppa jõudes triikisin lehed kuivaks, et nad ise kuivades krussi ei tõmbaks ja keerutasin peene traadi külge. Nüüd kaunistab meie tuba selline lehevihm...

Seal on siis erinevad lehed, pisikesed õlelille õied ja pihlakasmarjad. Vahepeal olen jätkuvalt pärliussi heegeldamist katsetanud. Ja enda suureks üllatuseks avastasin, et teen seda täiesti valesti. Nimelt alustasin ma iseseisvalt ja peale paari ussijupi heegeldamist, kui asi oli juba veidi käpas, avastasin Isetegijast pärliussi heegeldamise teema ning mis selgus... minu leiutis oli veidi vigane. Nimelt heegeldasin mina kinnissilmustega. Ilmselt olid heegelnõel ja heegelniit piisavalt peenikesed ja heegeldamine piisavalt tugev, nii et niit pärlite vahelt inetult paistma küll ei jäänud. Aga teemat lugedes selgus, et tuleks heegeldada aassilmustega ja see on ausalt-öelda paras pusimine. Aga kui tahaks mustrit teha, siis tuleb seda ikka teha. Aga siin üks "valesti" heegeldatud uss, millest sai käevõru, kinnituse juures kaunistuseks mõned klaaspärlid ja pisike pärlitega ületikitud pärl.

Ravelry´st leidsin vahvad heegeldatud nõelapadjad. Sellised armsad lillekesed. Ja kuna minu vana nõelapadi oli veidi kannatada saanud - oli ta mul selline vana-kooli oma, pealt tikitud ja mannaga täidetud, aga ilmselt oli niiskust saanud, sest põhi on veidi kõvaks läinud ja osad nõelad olid roostetanud - siis veidi heegelnõelaga vehkimist ja uus nõelapadi oligi olemas. Sel korral on täidiseks vatiin. Lillekene ise on ühelt poole tumedam, teiselt poolt heledam.
Ja loomulikult koon ma jätkuvalt beebitekki, mis hakkab kohe-kohe valmis saama. Ühte serva on veel äärepits kududa ja siis äärepitsi servad kinni õmmelda ja lõngaotsad ära peita ja siis ongi kõik.
Ja täna küpsetasin ma elu esimese JUURETISEGA RUKKILEIVA. Õde tõi reedel juuretist ja
otsustasin proovida. Enne tudeerisin pikalt Nami-Nami leivateemat ja eile õhtul panin juuretise käima. Ööseks panin põrandaküttega vannitoa põrandale sooja ja hommikul segasin taigna valmis. Et parem tuleks, viskasin kuivatatud jõhvikaid ka peaoga sisse. Aga leib ei tahtnud kuidagi kerkida. Vannitoa põrandal veisis ikka paar-kolm tundi ja ei midagi. Siis panin ahju 50 kraadi juurde, aga ega ta siiski väga kosunud. Lõpuks keerasin kuumuse suuremaks ja küpsetasin leiva valmis. Koorik on päris kõva, kuigi määrisin peale ahjust võtmist võiga ja panin lisaks veel niiske räti peale. Ja kuna vorm sai mul vaid 1/3 ulatuses taignaga täidetud ja eriti ei kerkinud, siis sai teine paras liistakas. Aga küpses korralikult läbi ja maitse on väga hea. Nii et tuleb uuesti proovida, kuni lõpuks kerkima ka hakkab:)