Alustuseks ikka vanemad asjad... 31. detsembril olime oma perega kodus ja vanemad tulid meile külla. Ja loomulikult tuleb sel õhtul kõvasti head-paremat süüa ning ega ka ilma tordita hakkama saa. Tegin sel korral kirsi-toorjuustutordi. Põhjaks ikka Digestive küpsised võiga, lisasin sel korral ka enda küpsetatud ingveriküpsiseid, mis päris nii peeneks puruks ei läinud ja põhja sisse jäid mõnusad karamellimaitselised suuremad tükid. Siis kirsikompotist tehtud tarretis, millele lisasin veidi sidrunimahla. Ja pealmises kihis on koos toorjuust, kodujuust ja vahukoor, vist oli veidi hapukoort ka, kui ma nüüd õigesti mäletan. Päris maitsev tuli.
Peale joonistasin kirsikompoti vedelikust tehtud tarretisega lilled. Selleks kasutasin sama põhimõtet, millega saab kohvi peale piimavahu sisse lehti ja mustreid teha- panin lusikaga juba tarretuma hakkavat vedelikku tordi pinnale ja tõmbasin kahvliga õielehe pikerguseks. Lisaks olid tordi peal veel šokolaadilehed, mille tegemisel kasutasin mingi põõsa lehti (nime praegu meelde ei tule, sellised läikivad kõvemad lehed, servades on teravad ogad, põõsas on ise igihaljas ja õitseb kevadel kollaste õitega). Šokolaadilehtede tarvis pintseldasin siis lehed sulatatud šokolaadiga üle ja kui see oli hangunud, võtsin ettevaatlikult lehe küljest lahti. Mina määrisin šokolaadi lehe tagumisele poolele, siis jäävad leherootsud šokolaadi peal tugevamalt näha ja on minu arvates ilusam.
Ja täna proovisin kringlit küpsetada. Taigna retsepti võtsin Kuninga magusaraamatust. Väga mõnus pehme ja siidine taigen tuli. Originaaltäidise - või ja partsipani segu - tegemine minul ei õnnestunud. Segu jäi nii paks, et seda ei olnud võimalik taignale määrida. Panin siis hoopis veidi õunatükke ja raputasin kaneeli ja suhkrut peale. Kerkis väga hästi ja küpses kenasti läbi.
Panen ka taigne retsepti kirja, siis teine kord hea vaadata:
400 g jahu
150 ml piima-vee segu
100 g rosinaid (mina ei kaalunud ja lisasin ka kuivatatud jõhvikaid) -leotada
2 muna
60 g suhkrut
30 g võid
30 g apelsinisukaati (mul ei olnud)
25 g pärmi
1 tl soola
Segada kõik ained kokku, väheses vedelikus lahustatud pärm kõige viimasena. Taigen tahab kerkida ca 30 min ja sama palju valmis punutud kringel.
Kui ma taigna sõtkumise lõpetasin, siis näitasin oma väiksele tütrele taignast kätt ja pakkusin talle tainast maitsta. Siis ta eriti ei tahtud. Aga kui ma pärst tainast laua peale rullisin, ja täidist peale panin, siis oli kohe jaol ja tiris endale servast tükke. Napilt oleks ka valmis punutud kringlist endale ühe tüki krabanud. Küpsetamisaktsiooni lõppus olid lapse nägu, käed ja pluusi varrukad päris korralikult taignaga koos. Ja osa maha pudisenud taignatükke olid kenasti sukapükste talla alla astutud. Aga lapsel oli vähemalt huvitav...
Nägin sarnast mütsi Krentu blogis ja see jäi mind kummitama. Nüüd sai ta siis valmis ja ise olen väga rahul.
Peale joonistasin kirsikompoti vedelikust tehtud tarretisega lilled. Selleks kasutasin sama põhimõtet, millega saab kohvi peale piimavahu sisse lehti ja mustreid teha- panin lusikaga juba tarretuma hakkavat vedelikku tordi pinnale ja tõmbasin kahvliga õielehe pikerguseks. Lisaks olid tordi peal veel šokolaadilehed, mille tegemisel kasutasin mingi põõsa lehti (nime praegu meelde ei tule, sellised läikivad kõvemad lehed, servades on teravad ogad, põõsas on ise igihaljas ja õitseb kevadel kollaste õitega). Šokolaadilehtede tarvis pintseldasin siis lehed sulatatud šokolaadiga üle ja kui see oli hangunud, võtsin ettevaatlikult lehe küljest lahti. Mina määrisin šokolaadi lehe tagumisele poolele, siis jäävad leherootsud šokolaadi peal tugevamalt näha ja on minu arvates ilusam.
Ja täna proovisin kringlit küpsetada. Taigna retsepti võtsin Kuninga magusaraamatust. Väga mõnus pehme ja siidine taigen tuli. Originaaltäidise - või ja partsipani segu - tegemine minul ei õnnestunud. Segu jäi nii paks, et seda ei olnud võimalik taignale määrida. Panin siis hoopis veidi õunatükke ja raputasin kaneeli ja suhkrut peale. Kerkis väga hästi ja küpses kenasti läbi.
Kui ma taigna sõtkumise lõpetasin, siis näitasin oma väiksele tütrele taignast kätt ja pakkusin talle tainast maitsta. Siis ta eriti ei tahtud. Aga kui ma pärst tainast laua peale rullisin, ja täidist peale panin, siis oli kohe jaol ja tiris endale servast tükke. Napilt oleks ka valmis punutud kringlist endale ühe tüki krabanud. Küpsetamisaktsiooni lõppus olid lapse nägu, käed ja pluusi varrukad päris korralikult taignaga koos. Ja osa maha pudisenud taignatükke olid kenasti sukapükste talla alla astutud. Aga lapsel oli vähemalt huvitav...
Need on 100 % alpaka lõngast, mis vaadates tundus selline kare ja imelik, aga valmis kootud asi oli nii mõnusalt pehme, lausa siidine.
Need kaks paari on Gedifra Volata Tweed´ist, väga mõnus lõng kuumiseks. Mina olen teinud kõikidele randmesoojendajatele ka väikse pöidlakiilu, sest siis on minu meelest mugavam kätt liigutada ja ei kisu pöidla kohalt mustrit nii laiaks.
See paar on kootud mingist ebamäärasest, veidi säbrulisest lõngast, aga valmis asi jäi mõnusalt pehme ja kohev.
