10 November 2010

Veel randmesoojendajaid

Ega küll küllale liiga tee... ehk siis veel kahed randmesoojendajad.
Pruunid on iseeneses sellised lihtsad, võrreldes eelmise postituse omadega. Ei ole sära ega pärleid. Aga selle eest on satsid:). Ja mulle endale meeldivad need väga. Värv on ka armas ja üsnagi neutraalne. Kuskilt on mulle silma-kõrva jäänud, et kaamelipruun olevat üks selle hooaja moevärvidest. Kudumist alustades olid mul silme ees veidi enam lokkivad satsid. Aga kui randmekad valmis said, siis vaatasin, et sellised tagasihoidlikumad volangikesed ongi paremad. Võib-olla järgmisel korral siis midagi kurvikamat...
Ja kuna antud juhul ei ole tegemist nö. poolikute kinnastega vaid sõna otseses mõttes randmesoojendajatega, siis neid võib vabalt kanad kampsuni või pluusi varruka all, nii et ainult satsikesed välja paistavad. Et lihtsalt ilus oleks.
Ja ühed vitsadega randmesoojendajad, mis mulle endale väga meeldivad, aga millest mul kahjuks head foto ei ole. Kudumist alistasin ka sel korral ülevalt, sõrmede poolt ja kaunistuseks on kootud islandi vits (õpetus Tiina Meeri kudumise raamatust). Kunagi varem olen kudunud endale villased sõrmikud erinevate vitsadega, aga praeguseks ei ole neist kinnastest kahjuks enam midagi alles.
Ja KUULUTUS-KUULUTUS!!! Neid viimastes postitustes nähtud randmesoojendajaid (kaasa-arvatud ühe varasema posti sinised valge lille ja lipsuga randmekad) saab osta Kristiine Keskusest Meribeli käsitöösalongist. See tore poeke asub kohe otse keskuse peaukse (Endla tn. poolne uks) vastas.

04 November 2010

Et ikka soe oleks

Lapse soe müts sai ka valmis, just õigeks ajaks, kui ilmad külmaks ja tuuliseks läksid. Lõngaks on 100 % villane värviüleminekuga viltimislõng. Ja uskumatu, aga seda kulus pea 2 tokki. Et müts ikka sooja annaks ja veidi tuult ka peaks, kudusin üsna peenikeste varrastega ja tihedalt. Selle mütsi nupud on villasest lõngast ja heegeldatud. Enda mütsile tegin kootud nupud ja neid oli ikka väga tüütu edasi-tagasi kududa. Sel korral siis lihtsamalt, samas ega tulemuses suurt vahet ei ole. Nupud heegeldasin mütsi kudumise käigus. Mütsi alustuseks kudusin üsna pikalt soonikut. Soonik on keeratud sissepoole ja nii on kõrvad kenasti soojas ja tuul ei tohiks ka eriti läbi puhuda.
Mütsi põhilõnga valisin mina, nupulõnga värvi valis laps. See müts on praegu lapsel suur lemmik. Ainult et rattaga sõitma minnes peab siiki roosa öökullimütsi pähe panema, sest mummumüts on paksem ja selle peale ei taha rattakiiver hästi mahtuda.

Taaskord lapsega kodus olles on lapse lõunaune ajal valminud mõned paarid randmesoojendajaid. Kuna talv läheneb ja sooja on ühe rohkem vaja, siis seekordsed soojendajad on veidi jämedamad 100 % villasest lõngast ja uhkete palmikutega.
Ja et ikka veel uhkem oleks, siis on lisatud ka pärleid - kollaseid hõbetatud sisuga ja hõbedase läikega pärleid.
Pärlid on tikitud käepealsele, kust need ikka kenasti välja ka paistavad.
Oranžid randmekad on eriti edevad. Kirgas värv ja suur särav nõõp. Sellised nööbid leidsin Kangadžunglist ja algne idee oli veidi teistsugune, aga ideeks see sel korral jäigi. Proovisin küll, aga tulemus ei olnud nii hea kui oleks tahtnud.
Aga sel korral siis sellised.
Ja suurele säravale nööbile sekundeerivad žid klaasist seemnehelmed - osad läbipaistvad, osad kuldse sisuga ja veidi kollakama läikega. Nende kudumisel alustasin ülevalt, sõrmede poolt. Ja et randmest kitsaks ei jääks, kasvatasin palmiku viimased keerud veidi suuremaks. Alustasin 2-2-2-2- palmikuga ja lõpuks sai siis 3-3-3-3- palmik.

Veidi naiselikku edevust

Olen taas kord haige lapsega kodune ja enda riiuleid koristades jäi mulle kätte ehtekott, kust leidsin mõned käekeed, mida siin veel näidanud ei ole.
Need on valminud juba varem, vist augustis, kui ma veel kodune olin. Tehinkaks on St. Petersburg stitch ehk siis St. Peterburgi piste. Väga väimalik, et sellel on ka mingi eestikeelne nimetus olemas. Juhendi leidsin internetist ja asusin pusima. Esialgu tegin kaks lihtsat käekeed. Keskel on väiksed lihvitud klaashelmed. Seemnehelmed on mõnudalt matid ja kerge violetse vikerläikega. Tegelikkuses mitte nii sinised kui pildid. Tundub, et see on üks nendest värvidest, mida on väga raske pildile saada. Käekeed on väga mugavad, mõnusalt pehmed käe ümber. Ja sobivad väga hästi igapäevaseks kandmiseks.
Veidi hiljem proovisin sama pistet kahte värvi seemnehelmestega. Pärliteks on Matsuno 8/0 suurusega seemnehelmed ja keskel 4 mm lihvitud Tšehhi klaashelmed. Matsuno matid helmed on hästi mõnusad, siidise läikega.
Mulle endale meenutab see käekee värvide poolest kangesti paabulindu.
Related Posts with Thumbnails