Et ikka soe oleks

Lapse soe müts sai ka valmis, just õigeks ajaks, kui ilmad külmaks ja tuuliseks läksid. Lõngaks on 100 % villane värviüleminekuga viltimislõng. Ja uskumatu, aga seda kulus pea 2 tokki. Et müts ikka sooja annaks ja veidi tuult ka peaks, kudusin üsna peenikeste varrastega ja tihedalt. Selle mütsi nupud on villasest lõngast ja heegeldatud. Enda mütsile tegin kootud nupud ja neid oli ikka väga tüütu edasi-tagasi kududa. Sel korral siis lihtsamalt, samas ega tulemuses suurt vahet ei ole. Nupud heegeldasin mütsi kudumise käigus. Mütsi alustuseks kudusin üsna pikalt soonikut. Soonik on keeratud sissepoole ja nii on kõrvad kenasti soojas ja tuul ei tohiks ka eriti läbi puhuda.

Mütsi põhilõnga valisin mina, nupulõnga värvi valis laps. See müts on praegu lapsel suur lemmik. Ainult et rattaga sõitma minnes peab siiki roosa öökullimütsi pähe panema, sest mummumüts on paksem ja selle peale ei taha rattakiiver hästi mahtuda.

Taaskord lapsega kodus olles on lapse lõunaune ajal valminud mõned paarid randmesoojendajaid. Kuna talv läheneb ja sooja on ühe rohkem vaja, siis seekordsed soojendajad on veidi jämedamad 100 % villasest lõngast ja uhkete palmikutega.

Ja et ikka veel uhkem oleks, siis on lisatud ka pärleid - kollaseid hõbetatud sisuga ja hõbedase läikega pärleid.

Pärlid on tikitud käepealsele, kust need ikka kenasti välja ka paistavad.

Oranžid randmekad on eriti edevad. Kirgas värv ja suur särav nõõp. Sellised nööbid leidsin Kangadžunglist ja algne idee oli veidi teistsugune, aga ideeks see sel korral jäigi. Proovisin küll, aga tulemus ei olnud nii hea kui oleks tahtnud.

Aga sel korral siis sellised.

Ja suurele säravale nööbile sekundeerivad žid klaasist seemnehelmed - osad läbipaistvad, osad kuldse sisuga ja veidi kollakama läikega. Nende kudumisel alustasin ülevalt, sõrmede poolt. Ja et randmest kitsaks ei jääks, kasvatasin palmiku viimased keerud veidi suuremaks. Alustasin 2-2-2-2- palmikuga ja lõpuks sai siis 3-3-3-3- palmik.