Veel randmesoojendajaid

Ega küll küllale liiga tee... ehk siis veel kahed randmesoojendajad.
Pruunid on iseeneses sellised lihtsad, võrreldes eelmise postituse omadega. Ei ole sära ega pärleid. Aga selle eest on satsid:). Ja mulle endale meeldivad need väga. Värv on ka armas ja üsnagi neutraalne. Kuskilt on mulle silma-kõrva jäänud, et kaamelipruun olevat üks selle hooaja moevärvidest. Kudumist alustades olid mul silme ees veidi enam lokkivad satsid. Aga kui randmekad valmis said, siis vaatasin, et sellised tagasihoidlikumad volangikesed ongi paremad. Võib-olla järgmisel korral siis midagi kurvikamat...

Ja kuna antud juhul ei ole tegemist nö. poolikute kinnastega vaid sõna otseses mõttes randmesoojendajatega, siis neid võib vabalt kanad kampsuni või pluusi varruka all, nii et ainult satsikesed välja paistavad. Et lihtsalt ilus oleks.

Ja ühed vitsadega randmesoojendajad, mis mulle endale väga meeldivad, aga millest mul kahjuks head foto ei ole. Kudumist alistasin ka sel korral ülevalt, sõrmede poolt ja kaunistuseks on kootud islandi vits (õpetus Tiina Meeri kudumise raamatust). Kunagi varem olen kudunud endale villased sõrmikud erinevate vitsadega, aga praeguseks ei ole neist kinnastest kahjuks enam midagi alles.

Ja KUULUTUS-KUULUTUS!!! Neid viimastes postitustes nähtud randmesoojendajaid (kaasa-arvatud ühe varasema posti sinised valge lille ja lipsuga randmekad) saab osta Kristiine Keskusest Meribeli käsitöösalongist. See tore poeke asub kohe otse keskuse peaukse (Endla tn. poolne uks) vastas.