Nii kui eelmine suurem töö valmis sai, alustasin kohe uuega. Nagu paljudel, nii on ka minul riiulis Haapsalu salli raamat. Ja kui beebitekk valmis sai, alustasin kohe sallikudumist. Ma ei olegi varem nii peenest lõngast kudunud. Algus oli päris imelik, aga harjumise asi. Valisin rombikirja, kuna väga palju nuppe kududa ei viitsi (igasugused piibelehekirjad) aga natuke nuppe peaks ühel õigel haapsalu sallil ikka olema. Kuna loen, et teistel kõigil venivad sallid kole laiaks, siis otsustasin teha pigem kitsama ja lõin põhiosale üles 111 silmust, mis on küll veidi vähem, kui "õige", aga mis sellest. Kudumisega alustasin 13. oktoobril ja hetkel on valmis peaaegu 4 mustrikorda, aga kudumise aega on täpselt nii palju kui laps magab, seega mitte eriti palju. Ja ilma venitamata, lihtsalt veidi laiemaks tõmmatuna näeb siis sall välja selline...
Ja väiksema nikerdamisena veel üks järjehoidja, selline värviline ja sabadega...
Ja täna sidusin esimest korda sibulapatsi. Paaril aastal on mul olnud ostetud sibulapatsid, aga sel aastal kasvasid maal sibulad väha hästi, lausa väga suureks ja palju on neid ka, nii et esialgu ei ole vaja poest osta. Mulle meeldivad sibulapatsid, sest need saab lihtsalt kuskile rippuma panna ja ei ole vaja mingit suur korvi või muud nõud, kus neid hoida.
Ja mõned korrad olen ise leiba küpsetanud. Väga mõnus on ikka enda küpsetatud sooja leiva otsast viil lõigata ja sellele võid peale määrida (ikka päris võid, mitte mingit margariini). See oli nüüd vist juba neljas kord. Üldiselt on kenasti õnnestunud, aga sellist ilusat, pealt kumerat pätsi ei ole saanud. Võib-olla on taigen liiga pehmeks jäänud. Aga kerkivad ilusasti ja väga maitsvad on. Sel korral viskasin taigna sisse peoga kõrvitaseemneid ja kuivatatud pihlakaid. Kuivatatud jõhvikatega on ka väga mõnus.
Ja väiksema nikerdamisena veel üks järjehoidja, selline värviline ja sabadega...
Ja täna sidusin esimest korda sibulapatsi. Paaril aastal on mul olnud ostetud sibulapatsid, aga sel aastal kasvasid maal sibulad väha hästi, lausa väga suureks ja palju on neid ka, nii et esialgu ei ole vaja poest osta. Mulle meeldivad sibulapatsid, sest need saab lihtsalt kuskile rippuma panna ja ei ole vaja mingit suur korvi või muud nõud, kus neid hoida.
Ja mõned korrad olen ise leiba küpsetanud. Väga mõnus on ikka enda küpsetatud sooja leiva otsast viil lõigata ja sellele võid peale määrida (ikka päris võid, mitte mingit margariini). See oli nüüd vist juba neljas kord. Üldiselt on kenasti õnnestunud, aga sellist ilusat, pealt kumerat pätsi ei ole saanud. Võib-olla on taigen liiga pehmeks jäänud. Aga kerkivad ilusasti ja väga maitsvad on. Sel korral viskasin taigna sisse peoga kõrvitaseemneid ja kuivatatud pihlakaid. Kuivatatud jõhvikatega on ka väga mõnus.
No comments:
Post a Comment