...

Üks nö piilupilt siis pooleliolevast kudumisest ...

Aga nüüd on vaja toit kiiresti valmis teha ja siis lasteaeda koosolekule joosta. Täna on mul plaan teha kukeseenepirukat ja seenelasanjet. Nädalavahetusel käisin maal vanaema juures seenel ja avastasin üllatuseks sealt lehterkukeseeni, mida ma varem seal näinud ei ole, ilmselt ei ole osanud tähele panna. Aga nad on nii lahedas, pika rohu sees, ilusad pikad oranžid jalad. Nüüd prooviks siis pirukat teha. Ja homsest on jälle tööleminek, siis mõtelsin, et teen ühe vormitäie lasanjet ka valmis, siis saab paaril õhtul söögiga veidi kiiremini ja lihtsamalt.

Üle pika aja paar päeva kodus

Olen olnud nüüd paar päeva lapsega kodus, kuna nagu ikka, liiguvad lasteaias ringi erinevad viirused ja eks nad liiguvad ikka lapsi mööda. Tegemist oli siis mingi palavikuviirusega, mis õnneks möödus kiiresti. Aga minul kohe näpus sügelesid, kui oli võimalus terve päev kodus olla ja veel toas.

Ja võtsin siis ette netist tellitud Richard Bertinet raamatu "Dough" ja asusin aga tainast viskama-venitama, nagu tema pärmitaigna tegemise meetod ette näeb. Ühes varasemas postituses on ka link ühele videole. Tegi valmis ühe portsu tavalist valget pärmitainast ja vormisin sellest seesamiseemnetes rullitud saiapulki (raamatus breadsticks) ja kaks lahtilõigatud paquette´i. Need on tõeliselt efektsed nt külaliste tulles lauale panna ja igaüks saab siis endale sealt otsast tükikese murda. Ja välja nägid nad siis sellised. Saiapulgad said ikka tõeliselt pikad, üle terve ahjuplaadi. Oleks võinud võib-olla veidi vähem küpsetada, aga küüslaugudipikastmega olid väga mõnusad.

Ja näputööd ikka ka. Ei, mitte viimastel päevadel valmis vuristatud vaid ikka varem alustatud ja jõudumööda siis tehtud. Eelmises postituses kirjutasin, kuidas ma vist kolm nädalat lapsele sokke kudusin. Ja valmis sain!!! Kuidi olgem ausad, kolmeaastase sokid peaks ikka paari päevaga valmis kuduma. Said sellised kirjud, piisavalt tumedad, et saaks vajadusel ka igalpool sokkis ringi joosta. Lõngaks Karnaluksist päris Regia Stretch Color. Nagu sokilõngadel ikka villa ja sünteetika segu. Soonikuosale kudusin väikse palmiku sisse.
Ja sügisel on ju ikka mütsi ka vaja. Sel korral siis selline roosa. Lõnga värvi valis laps ise välja. Ja kuna talvel sai kootud issile üks öökullidega müts, siis meeldis see idee ka tütrele väga. Sellist palmikutega öökulli kudumist kohtasin esimest korda Ravelrys, hiljem olen näinud neid öökulle ka mõnes meie blogis. Lõngaks meriinovillane, vardad olid 3,0. Kui kuskile nööbipoodi satun, siis saavad öökullid ilmselt ka nägijaks:)

Ja praegu on käsin endale sõmikute kudumine, eks näis, millal valmis saavad.

Veel üks lilledega tort

Täna pidasime sõprade ja peredega lapse sünnipäevapidu. Pidu oli Muinasjutu mängutoas. See on üks väga tore koht ja kolm tundi möödusid lausa märkamatult. Lapsed muudkui mängisid, isegi ühtegi riidu ei tekkinud.

Ja kui on sünnipäevapidu, siis peab ju tort ka olema. Ja lilledega. Lillede meisterdamist alustasin juba neljapäeval, reedel siis küpsetasin ja tegin tordi põhimõtteliselt valmis ja täna siis kaunistasin.

Tort oli kolmekihiline. Biskviittaignast kihid, vahele panin Nõmmiku talu vaniljekreemi (superhea vaniljemaitseline ja tõeliselt kreemine kohupiim, mida mina käin Nõmme turult ostmas), millele lisasin veidi želatiini ja viskasin peoga sügavkülmast erinevaid marju.

Peale määrisin vaniljekohupiima ja vahukoore segu, niristasin veidi sulašokolaadi (sulatasin koos vähese vahukoore ja võiga, et šokolaad uuesti hangudes väga kõvaks ei läheks - siis on jube paha torti lõigata) ja siis lilled. Oranžid lilled on ikka suhkrumassist, punased lilled ja lehed Odense martsipanist.

Kook sai päris suur, kokku kulus 3 kg kohupiima - iga kihi vahele 1 kg pluss siis katteks 1 kg. Aga hea oli ka:)
Ja tordi peal käis loomulikult küünal, mille sünnipäevalaps siis ära puhus.

Kõik-kõik on uus septmebrikuus

Kunagi oli selline luuletus. Ja sel aastal kehtib see ka meie pere kohta. Laps hakkas septmebris lasteaias käima ja on seni väga tubli olnud. Ja kuna laps sai täna 3 aastaseks, siis hakkasin mine ise eelmisest nädalast tööl käima. Peale peaaegu et kolme ja poolt aastat on see parajalt suur elumuutus, mis esialgu kõik peapeale pöörab. Ja seda on näha nii siinsetest postitustest, õigemini nende vahepealsest pikast pausist ja ka sellest, et juba kolmandat nädalat koon ma kolmeaastasele lapsele sokke:(

Aga elu on ikka ilus ja magus ka:) Kuskilt tekkis mul juba suvel kindel mõte, et sel aastal teen ma oma tütrele sünnipäevatordile ise kas martsipanist või suhkrumassist lilled. Vaatasin ja uurisin ka juba Youtubist, kuidas nn. gum paste´i isetegemine käib ja kuidas sellest siis lilli teha, aga nii kaugele veel ei jõudnud, et oleks seda kõike ka ise proovinud. Aga siis sattusin Suhkrukunsti lehele ja tellisin sealt endale mõned vidinad ja ühe paki suhkrumassi. Ja asusin katsetama...

Esimese katsetuse tegin mehe õe sünnipäevaks. Lilled lõikasin vormida välja ja vormisin neid siis veidi spetsiaalse voolimispulgaga. Südamikuks on martsipan (Odense roheline figuurimatsipan) ja lilled kujundasin mõned suuremad ja avatud õiega, teised rohkem nuppus. Täpselt nii nagu välja tuli. Fooliumist kortsutatud pesas oli neid hea vormi sättida ja kuivama jätta. Ja kuivasid järgmiseks päevaks kenasti ära. Aga need suhkrumassist õied on üsna õrnad, paaril murdis tordile sättimisega mõni leheserv ära.

Ja tort ise oli sel korral kõpsetatud põhjaga. Varem olen ma teidnud pigem küpsisepühjaga tarretatud torte. Sel korral kõpsetasin toscakoogi põhja (kahest taignaportsust, et paksem jääks) ja lõikasin selle siis kaheks kihiks. Immutasin veidi mahlaga ja vahele panin kohupiima-toorjuustu kreemi. Hulka viskasin sügavkülmast peoga pohlasid ka. Pealt määrisin samuti kohupiima-toorjuustukreemiga ja et tort pealt liiga "lage" ei jääks siis joonistasin sulatatud šokolaadist vigureid tordile peale. Lõpuks lisasin suhkrumassist lilled ja rohelisest martsipanist lehed (ka vormiga välja lõigatud ja siis leherootsud voolimispulgaga peale joonistatud). Ise jäin tulemusega väga rahule:)Ja eilseks sünnipäevaks valmis selline roheline lilletort.

Tort on oma olemuselt rullbiskviit. Et rull kopsakam jääks, rullisin selle nö valest, ehk siis kitsamast otsast alates kokku. Taignaks on tavaline hele rullbiskviidi põhi. Katteks määrisin peale kohupiima-vahukoore-toorjuustu segu, millele puistasin peale erinevaid külmikus olevaid marju - punaseid sõstraid, mustikaid ja mõned astelpajumarjad. Rulli tegin eile valmis ja see seises tänaseni külmkapis. Täna lõikasin rulli veidi lühemaks, määrisin ka rulli peale õhukese kihi seda sama kohupiimakreemi ja katsin rulli martsipaniga. Martsipaniks on jällegi Nõmme turult ostetud ümmarguse tordi katsmiseks mõeldud juba valmisrullitud Odense martsipan. Martsipanikatte peale joonistasin kohupiimakreemiga keerud ja lehed ning kaunistuseks jällegi suhkrumassist lilled. Ja keskele loomulikult küünal, mida ära puhuda.

Laupäeval on ees ootamas veel suurem sünnipäevapidu sõprade ja sugulastega, nii et vaja on veel mõned lilled valmis nikerdada.