Lilli ja liblikaid vol.2

Kuidagimoodi on selle blogindusega vahepeal väga pikka paus jäänud... Mitte et ma sel ajal midagi teinud ei oleks, vastupidi. Ja ilmselt sellest see vaikus siin ka tingitus on. Eks ma püüan nüüd siis vanu võlgu kustutada ja tehtud asju järjest ette näidata.
Alustuseks siis ikka naiselikku ja säravat... ehk siis teine liblikakujuline pärlitest ripats. Nagu ka eelmine, on see punutud Miyuki Delica seemnehelmestest. Mingit konkreetset mustrit mul ees ei ole ja seekord tuli siis selline liblikas.

Ja taaskord olen ise tulemusega väga rahul.

Mis puudutab lilli, siis siin on üks minu blogis täiesti uus nähtus - nimelt köitmine. Kui tsiteerida klassikuid, siis "et kõik ausalt ära rääkida..." siis sai asi alguse ühe lillepoe sünnipäevast. Nimelt olin ülikooli ajal suvevaheaegadel Märjamaal ühes lillepoes müüjana tööl. Ja nüüs ma alguses sai see pood 15 aastaseks. Ja omanik otsustas teha väikse peo ja oma endised ja praegused müüjad kokku kutsuda. Kui juba sünnipäev, siis peab ju kingitus ka olema. Ja mõtlesime siis ühe teise müüjaga kinkida pole n.ö. kiituste raamatu. Kuna poes kipuvad sedalaadi raamatud olema kas jooneliste või siis pildiga lehtedega, tuligi raamatutegu ise ette võtta. Ausaltöelda on selline mõte juba mõnda aega peas mõlkunud ja nüüd oli hea põhjus asi käsile võtta.

Ja raamat sai siis selline...

Raamat on A5 formaadis. Sees on valged lehed, kokku sai vist 120 või 130 lehekülge. Esimesele lehele trükkisin Tiimarist ostetud templiga nurkadesse kuldse ornamendi. Kaanteks sai vana kingakarp, kuna sel hetkel kodus mingit muud piisavalt kõva pappi ei leidunud. Ja katteks lõikasin tüki mehe vanast nahkpintsakust. Vahest on ikka hea kui igasugust nodi alles hoida. Kusjuures selle "nahkjakiga" oli veel see lugu, et see on kunagi jumal teab kust saadud ja meie olime täiesti veendunud, et see on ehtsast nahast. Aga kui ma käärid sisse lõin, siis selgus, et kõige ehtsam kunstnahk:)
Sellele trükkisin siis šablooniga kuldsed lilled ja et asi ikka rohkem "käsitöö" oleks, siis tikkisin lisaks veidi pitsi ja pärleid. Ja seotud on siis kitsa atlasspaelaga. Hiljem netis surfates leidsin, et sellist köidet nimetatakse jaapani köiteks.
Ja tulemus sai kohe täitsa raamatu moodi. Nüüdseks olen paar väikest raamatukest veel valmis nikerdanud, aga midagi peab ikka järgmiseks korraks ka jätma.

Ja lõpetuseks siis savist lilli ka. Ehk siis jätk minu keraamikaringi nikerdustele. Sel korral siis võitoos, selline klassikaline, kuhu saab tüki ehtsat nn taluvõid kaane alla ära peita. Et toosi kaant oleks mugavam tõtsa, peaks sellel mingi nupumoodi asjandus ka olema. Ja võitoosi kaane lõiget joonistades tekkis idee proovida sellist kolmelehelist õit. See on seest õõnes, kolmest õielehest kokku painutatud. Seda õienupu ideed kasutasin ma hiljem veel paari asja tegemisel.
Võitoosi kaane muster on vajutatud pitsiga ja värvitud vaskoksiidiga. Läbipaistvat glasuuri ma sel korral peale ei pannud ja selletõttu roheas-sinakat tooni ka ei tekkinud, jäi mõnusalt pruunikas ja kohati kergelt metalse läikega. Õis on värvitud moonipunase glasuuriga ja alus Terracolori Sandia Neu glasuuriga.

Lilli ja liblikaid

Kirjutamise ja piltide näitamisega on väga pikk vahe millegipärast jäänud. See ei tähenda muidugi seda, et ma oleksin selle aja niisama istunud. Loomlikult ei. Aga sel korral siiski varem valminud asjade pilte. Ja nagu pealkiri lubab, siis lilli ja liblikaid ikka on ka.
Alustuseks siis pärlitest liblikas. Peyote tehnikas tikitud, Miyuki Delica helmestest. On ikka tõesti väga kvaliteetsed. Väga ühtlane ja ilus pind jääb. Selle liblikasarnase ripatsi tegemiseks sain idee Etsy´st. Leidsin sealt ühe toreda poekese, kus on imeliselt värvilised ja toredad ehted. Proovisin mustrit sättida nii, et mustadest helmestest moodustuks liblika keha. Ripats on nahkpaela otsas.

Ise jäin tulemusega väga rahule. See liblikas läks kingituseks ühele väga toredale inimesele. Ja kui juba pärlid käepärast olid, tekkis soov proovida ka selliseid peyote tehnikas kõrvakaid teha. Proovisin kahte erinevat värvikombinatsiooni. Oranžid on veidi suuremad.

Kõrvakad jäid kenast hoidma, ei hakanud servad lokkima.

Ja natuke lilli ka. Sedakorda siis keraamikavallast. Juba varem (nagu näha, on foto sellest ajast kui esimesed lumikellukesed ja märtsikellukesed õitsesid) tegin endale sellise toreda lauatastu.
Mõte oli teha endale pastakate jaoks pliiatsitops. Ja enamuse aega see sellist ülesannet kannabki. Aga kuna on kõrgkuumuses põletatud, siis peab hästi vett ja sobib vajadusel ka vaasiks.

Need toredad lillekesed on vajutatud plastmassist šampusepudeli korgiga. Mõnele õiele on pintslisabaga veel täpp keskele vajutatud. Värvitud on Arsi kõrgkuumuse pronksiga. Nõu on pintsliga ära värvitud ja siis väljast žvammiga osa värvi maha pestud. Nii tuleb muster kenasti esile.

Vahepeal olen ma hoogsalt heegeldanud ja kudunud. veidi ka tikkinud. Aga need pildid juba järgmisel korral.

Leegitsev pits

See oli vist märtsis, kui ma sattusin Järve Keskusese Veimevaka salongist selle lõnga ostsin. Lõng on Raasiku Artistic sarja 8/1 punase-kollasekirju. Lõnga ostmisel oli kohe mõttes tädile pitsiline sall kududa. Talvel kudusin talle ise värvitud maavillasest jämedamast lõngast sarnastes toonides mütsi ja siis oli juttu, et võiks ju sarnane peenemast lõngast sall ka olla...
Niisiis selle lõnga ostmisel oli mul kindel siht silme ees. Aga kui ma siis salli kudumise plaani pidasin, tundus, et värviüleminekud on salli jaoks vist liiga pikad. Ja sealt edasi tuli kolmnurkse rätiku kudumise idee. Idee ise ju hea, aga ilusaid pitsrätikute mustreid oi kui palju ja oi kui raske valida. Lõpuks jäi sõelale Adamas Shawl. Väga hea kerge kududa, paaril real on vaja paar silmust meeles pidada, muidu jookseb muster lausa ise.

Salli kudusin ajaliselt kahes osas. Alguses ei saanud kuidagi pidama. Kange tahtmine oli näha, kuidas muster jooksma hakkab ja siis, kuidas värvid vahelduma hakkavad. Ja alguses on ju read ka mõnusalt lühikesed kududa. Siis tuli paus, tegelesin teiste asjadega. Ja nüüd eelmisel nädalal võtsin salli jälle kapist välja ja kudusin valmis. Sättisin nii, et lõppu jääks punane triip. Ja rätik ise ei ole väga suur, 92 x 92 x 130 cm. Vardad olid nr 4. Mustrikordusi tegin oluliselt vähem kui muster ette nägi. Väiksema rätiku tahtsin teha sellepärast, et mantli või jope alla sallina kaelaümber keerates väga suurt pussakat ei jääks.

See on minu esimene kolmnurkne rätik. Ja tulemusega olen ise väga rahul. Ühe pitsilise rätiku olen ka varem kudunud, see oli täielikult omalooming ja nö. vaba vormiga. Ja Haapsalu salli alustasin ka, aga see on praegusel hetkel teadmata ajaks edasi lükatud projekt :)

Minu teine käitööoksjon

Kuna lähenemas on emadepäev, siis minu poolt oksjonile üks helmestest kelakee, mis sobiks suurepärselt emale kinkimiseks. Kaelakee on beežides-pruunides-rohekates toonides, lihtne aga ilus.

Kaelakee ise on tikitud Tšehhi seemnehelmestest Illusion Cord helmeniidiga (ei ole heegeldatud pärliuss) ja ripatsiks on samuti seemnehelmestest tikitud peyote tehnikas ruut, keskel üks lihvitud klaashelmes. Ripatsi saab kaelakee küljest ära võtta ja ainult triibulist kaelakeed kanda. Kaelakee pikkus koos kinnitusega on 49 cm, ripats on ca 4 x 4 cm ruut.

Kinnituseks karabiinhaak.

Hilinenud lihavõttepühad

Nii nagu viimasel ajal kopib olema, jõuavad pildid ja jutt siia blogisse ikka paraja viiteajaga. Nii ka sel koral. Aga ma lihtslalt ei saa seda postitust tegemata jätta, sest olen ise oma saavutusega väga rahul. Jutt on nimelt minu selle aasta lihavõttepashast. Retseptina kasutasin sarja 100 rooga Magustoitude raamatust Tsaari pasha retsepti. Originaaliga võrreldes vähendasin oluliselt suhkru kogust (ja oli ikkagi piisavalt magus) ja rosinaid-mandleid ei kaalunud, lisasin lihtsalt tunde järgi.

250g võid

1 kg kohupiima (mina kasutasin Nõmmiku talu täispiimast tehtud kohupiima)

5 muna

2,5 dl suhkrut

4 dl hapukoort

2 tl vanilliinsuhkrut

mandleid, rosinaid, ananassi- ja papaiatükke

Sulata potis või. Lisa kohupiim, hapukoor ja lahtiklopitud munad. Kuumuta segu keemiseni kogu aeg põhjast segades. Võta pott tulelt, lisa suhkur, vaniljesuhkur, hakitud mandlid ja rosinad. Sega, kuni suhkur on sulanud. Vala pashavormi või marliga kaetud sõelale ja jäta vähemalt üheks ööks külmkappi nõrguma, veel parem ööpäevaks. Vala vormist välja ja kaunista.
Kuna me käisime külas nii minu kui ka mehe kodus, siis tegin kaks pashat. Ühe tegin sõela sisse ja teise jaoks ostsin laiema savipoti. Raamatud ikka soovitavad, et võib ka savipotis nõrutada. Ja asi täitsa toimis. Esialgu tundus küll, et ei ole piisavalt tahenenud, aga taldrikule kallates ja süües oli just mõnus, mitte liiga kuiv. Ja kaunistamiseks valmistasin martsipanist lillekesi.

Nami-Namist lugesin, et Nõmme turul on üks putka, Apetit on peale kirjutatud, kus müüakse värvilist martsipani ja muud head-paremat. Järgmisel korral turule minnes otsisin putka üles ja nii oligi. Lisaks martispanile müüvad nad veel šokolaadinööpe, nougatimassi, marineeritud küüslauke ja veel erinevaid asju. Nad müüvad Odense martsipani. Kohe eraldi figuuride vormimiseks (hästi tiheda ja peene tekstuuriga, ei kleepu eriti) ja kommide valmistamise martsipani (teralisem ja pehmem, väga hea maitsega). Odense firma koduleht on ka võrratu, seal on nii palju huvitavaid ideid...
Ja mina meisterdasin sellest martsipanist siis sellised lilled. Nende tegemise juhendi leidsin vist Youtubist, täpselt enam ei mäleta. Väga lihtsad teha ja minu enda arvates väga armsad.

Ja ükskord varem küpsetasin biscottisid. See oli nüüd juba teine katsetus ühe ja sama retsepti järgi. Õnnestusid väga hästi ka esimesel korral. Retsept Perenaise lehelt.

5-7 dl jahu

2 tl küpsetuspulbrit

näputäis soola

4 spl võid

2,5 dl suhkrut

3 muna

2 tl vanillsuhkrut

(120g pistaatsiapähkleid -kodus ei olnud) kasutasin mandleid

120g kuivatatud jõhvikaid (1 apelsini riivitud koor) mina kasutasin looduspoest ostetud apelsiniõli
Ja maitseks lisasin veel kardemoni ja ingverimahla

Sega jahu küpsetuspulbri, soola ja vanillsuhkruga. Vahusta või suhkruga pehmeks kreemiks, lisa ükshaaval vahustamist jätkates munad. Lisa riivitud apelsinikoor, jahusegu ja pähklid, jõhvikad. Jahu peaks olema nii palju, et tainast saaks pätsiks vormida. Jaga tainaks kaheks pätsiks, vormi kaks pikliku-kujuga pätsikest, pane ahjuplaadile (jäta pätsikeste vahele ka piisavalt ruumi, sest need kerkivad küpsetamisel) ja küpseta 190-kraadises ahjus u. 25 min. Kontrolli küpsust puutikuga. Võta ahjust välja ja lase u. 20 min jahtuda. Alanda ahjukuumust 150-kraadile. Jahtuda, seejärel lõika terava noaga u. 2 cm paksused viilud. Aseta ahjuplaadile ja küpseta veel umbes 15-25 min.

Väga mõnusad, krõbedad ja maitsekad krõbuskid (küpsis on nende kohta natuke imelik öelda). Mulle nii meeldib, kuidas pätikesele küpsedes pragu sisse kerkib. Kuna neid peab küpsetamise vahepeal jahutama, siis mina olen sättinud nii, et selleks ajaks olen õhtusöögi ahju küpsema pannud. Ja kui jahtumisaeg venibki pikemaks kui soovitatud 20 minutit ei juhtu mitte midagi.

Lapitekk Aasta Emale

Osalen sel aastal esimest korda sellises toredas koostegemises. Minu ruutude lõngaks on lumivalge JIL, koodiga 4501. Nagu foorumis ka arutati ei ole see küll päris lumivalge, aga nende nö. naturaalvalge oli ikka tiba tumedamat tooni ja värvikood klapib, seega peaks sobima.

Ja minu panus on siis järgmine:

Kudusin mõlemad lapid nr 3 vardaga. Esimesel kasutasin "Haapsalu sall´i" raamatust vesiroosikirja (lk 165). See on huvitav, et kui ma kunagi alguses raamatut lehitsesin, ei jäänud see muster mulle üldse silma. Lemmikuteks olid hoopis teised. Aga kui ma tekilappe kuduma hakkasin ja mõtlesin, et võiks ju mingi haapsalu salli mustri võtta (see ju praegu nii kuum teema), siis jäi see kiri kohe silma. Selline ilus, natuke lilleline, just emale sobiv. Mina kudusin küll selle mustri motiividest ühe rombi, sest rohkem mustrikord ei mahtunud. Ise olen sellise variandiga väga rahul.

Teise lapi muster on L. Stanfield´i ja M. Griffiths´i "Kudumise entsüklopeediast" küünlaleegi muster (lk 90). Seda mustrit ei ole ma varem kudunud, põhimõtteliselt sarnaneb see aga erinevate lehekirjadega. Ka see muster tundus just nime poolest õige, sest eks üks õige ema ju ole kodusoojuse hoidja. Ja muster ise on ka kena ja väga lihtne kududa.

Ja ühed veidi varem valminud sokid. Nimelt leidsin, et nii nagu mul oli mõni aeg tagasi puudu villastest kinnastest, nii oli ka suur puudus korralikest villastest sokkidest. Sokke meeldib mulle kududa just maavillastest lõngadest, siis jäävad need sellised tugevamad ja on ikka kohe tunda, et villased sokid jalga tõmbad (mõnele ei meeldi see villase karedus samas üldse). Võtsin siis oma lõngakoti ette ja kuna ma päris ühevärvilisi teha ei viitsinud, siis korjasin kokku kõikvõimalikud väiksemad ja suuremad kerad ja valmis said sellised rõõmsalt värvilised sokid. Sääreosa sooniku tegin ekstra pikema, et oleks hea ka talvesaabaste sisse jalga panna.

Palju pilte juba varem valminud asjadest

Sel korral on väga palju pilte. Ükskord varem oli juba juttu, et käin koolimajas keraamikaringis, Paari asja olin varem pildistanud, aga suurem osa oli ikka pildistamata, sest nii pime on kogu aeg ja välguga glasuuritud asju pildistades jäid kõik liiga läikivad. Nüüd on juba veidi valgem ja mõnel päeval ka päike väljas. Niisiis võtsin suurema pildistamise ette.

Lihtsad küünlaalused - väiksema muster on niplispitsimotiiviga vajutatud, piklikul alusel on muster heegelmotiiviga tehtud. Glasuuriks on TerraColori moonipunane madalkuumuse glasuur.

Üks veidi vana-aegse väljanägemisega kauss. Eesmärgiks oli rikkalikult kaunistatud jalaga kauss. See kauss on seest värvitud Arsi kõrgkuumus-oliivirohelise glasuuriga, väljast vaskoksiidi ja läbipaistva glasuuriga.

Päris alguses täiesti omapead tehtud kaanega purk. Kaan jäi veidi lapik, päris hästi peale ei istu, aga pole hullu. Isee selliseid "lisandeid" teha sain ühest Etsy keraamikapoest (mida ma kahjuks hetkel üles ei leia).

Ja küünlajalg - esmalt rullitud savile pitsiga muster peale rullitud, siis vormitud, väikse piparkoogivormiga avad sisse lõigatud ja siis kaunistused lisatud. Küünla saab ülevalt "sisse visata". Värvitud vaskoksiidiga ja erinevate glasuuridega - nö. nöör, lehed ja marjad.

Ja jällegi üks pitsiga kaunistatud kauss. Seest jällegi moonipunane glasuur, väljast vaskoksiidiga.

Ja nüüd viimaseid töid. Nüüd siis õpetaja juhendamisel "korralikult" tehtud hästi istuva kaanega nõu - võib kasutada suhkrutopsina, mina kallasin hetkel sinna mee sisse.

Ja kaks pisikest kannu. Roheline on mõeldud pisikeseks vaasiks, et kevadlilli sisse panna. Lilled sellel vaasil on vajutatud moonikupra otsaga ja värvitud on TerraColori antiikrohelise madalkuumusglasuuriga. Ise jäin selle kannukesega väga rahule. Tuli täpselt selline nagu mõeldud.

Ja teine kann on koorekannuks. Muster jälle pitsiga (no meeldivad need pitsimustrid kohe nii väga) ja värvitud väljast vaskoksiidiga. Sisse kallasin TerraColori madalkuumuse maikellukesevalget glasuuri. Kannu serva on valge glasuuri ja vaskoksiidi segunemisest tekkinud mõnus sinakas viirg.

See taldrik on õele soolaleivakingituseks. Glasuuriks on Arsi kõrgkuumuse kollane kristallglasuur, mille põhi on väga ilus tumesinise ja lillaga, pildil see nii hästi välja ei tulnud.

Aga hetkel on pooleli kallile abikaasale vesti kudumine. Kunagi aastaid tagasi kudusin talle ühe vesti, ka palmikutega. Aga sai veidike lai ja kuna võtsin kaks villast lõnga korraga (üks lõng oli veidi liiga peenike), siis sai üsna paks ja isegi liiga soe vest. Ammu juba oli plaanis talle uus kududa ja nüüd siis jõudsin nii kaugele. Lõngaks ostsin Karnaluksist Lane Cervinia Nevada. Vest tuleb jälle palmijutega. Hetkel on valmis umbes pool esitükist. Loodetavasti valmib vest üsna pea.