Minu esimene

Mõnda aega on mul keerelnud peas idee ise lõnga teha. Vokki mul ei ole ja selle hoidmine korteris nii, et laps sellega mängima ei kipuks, oleks üsna keeruline. Niisiis jäi üle kedervarrega ketramise võimalus. Olen juba varem paari videot Youtubis vaadanud ja nüüd kui mul kedervars olemas on, hakkasin kohe suure hurraaga peale .. ja õnnestus.

Lõng kedervarrel ...

Sai teine selline roosamanna. Kuna algajad pidavat tihti ketrama liiga lauge keeruga lõnga, siis ma keerutasin kohe südamest (pärast selgus, et isegi liiga palju). Minu suurimaks hirmuks oligi, et kui ma lõnga kedervarrelt maha kerin ja kuduma hakkan, äkki see hargneb siis laiali. Aga kui ma nii kaugele jõudsin, siis selgus, et keerde oli kõvasti ülearu ja lõng hoidis kangesti krussi. Seega siis sai osa keerde jälle välja keerutatud.

Ja kudumise proov on ka tehtud...

Lõnga algus sai üsna ebaühtlane, selline efektlõnga laadne, lõpupoole hakkas juba palju ühtlasemaks minema. Samas ma leian, et see ebaühtlus annabki ise kedratud lõngale tema võlu. Ise olen väga rahul ja juba on mõte, mida isekedratud lõngast teha võiks. Aga siis juba uuest, rohelistes toonides lõngast.

Üks asi viib teiseni.

Meie kohaliku kooli väga tore käsitöö ja kunstiõpetuse õpetaja teeb õpetajatele keraamikaringi ja mind võeti ka sinna kampa. Paar esimest asja sai eelmisel nädalal glasuuritud, järgmisel nädalal peaks need kätte saama, siis ka pildid. Päris mõnus on see savi mätsimine. Minu suureks unistuseks on kunagi ka potikedral midagi valmis nikerdada, seal seda võimalust kahjuks ei ole.
Aga kuna jõulud lähenevad ja siis on vaja ikka ka külas käia ja hea on ka midagi väikest kaasa võtta ... niisiis hea võimalus teha mõned küünlajalad. Idee on teha väiksed neljakandilised, ühele küünlale parajad. Ja et neid kaunistada, siis nikerdasin valmis üha niplispitsi motiivi, millega siis mustrit savi sisse vajutada. Motiiv ise on selline, eks küünlajalad tulevad kunagi hiljem.

Minu esimene Isetegija oksjon!

Oksjonile läheb särav ehtekomplekt, sobilik lähenevaks pidude hooajaks!

Kaelakee on helmetraadil, lihvitud klaashelmestest ja seemnehelmestest, pikkusega 45 cm. Kasutatud on vasevärvi FP läikega 6 mm lihvitud klaaspärleid ja tumepunaseid vikerseemnehelmeid. Liihelmed on seotud Illusion Cord helmeniidiga. Suurema liitpärli läbimõõt on 2,5 cm, pisematel 1,8 cm. Sellel ülemisel pildid on helmeste läike toon kõige õigemat värvi. Kõrvarõngaste ripatsi osa pikkus on 3,5 cm, koos konksuga kokku 4,5 cm. Kõrvarõngastes kiasutatud liithelmed on samas, mis kaelakee väiksemad helmed, läbimõõt 1,8 cm. Metalldetailid on kogu komplektil antiikse vase värvi.

Laps sai endale nuku ja sooja vesti

Aga esmalt midagi minu jaoks täiesti uut ja üllatavat. Nädalavahetusel maal metsas käies leidsin ma pajupõõsa otsast sellised "lilled". Kuigi ma olen seal metsades ja kraavikaldaid mööda küllalt luusinud, ei ole ma varem midagi sellist näinud. Sellised "õied" olid lihtsalt pajuokste otsas. Kui ma suurt ilmaimet oma õele näitasin (ta teeb Tartus bioloogias doktoritööd) lootuses teda üllatada, selgus, et see ei olegi midagi erilist. Nimelt mingid sääsed pidavat punga sööma ja sellest tulenevalt toimub siis pungas muutus ja lehtedes kasvad taoline rosett. Need siin pidid veel üsna tagasihoidlikud olema.

Kuna mul kodus üks väike tüdrukutirts kasvab ja ma ei ole talle veel kaltsunukku õmmelnud, kuigi mõttes on olnud, siis osalesin IT Kaltsunuku tegemise projektis.
Minu nukk sai selline - punapäine ja lokkidega tädike. Panen siia ka mõned pildid nuku tegemisest. Tahtsin teha trikotaažist keha, et täis topitud nukk ikka mõnusalt pontsakas oleks. Ja üks sobivad toonis vana pluus oli ka käepärst. et õmblused aga täistoppimisel koledaks ei veniks, siis õmblesin nii, et panin pluusi vanale köögirätikule (taaskord taaskasutus) ja õmblesin läbi selle. Pärst lõikasin rätiku ära nii, et see jäi ainult õmbluste kohale. Nuku pea jaoks mässisin vatiinist palli, mida siis niidiga sidudes veidi vormisin ja siis trikotaaž peale. Ja juuksed villasest lõngast. Juuksed õmblesin nii, et keerutasin paar tiiru ümber näpu, õmblesin need nukule pähe jne ... päris kaua võttis aega. Vahepeal sai valmis soe villane vest lapsele. Raasiku kirjust lõngast. Mõnus kiire kudumine. Kudusin ringvarrastega, ilma õmblusteta. Selline värviline ja rõõmus. Lapsele meeldis väga, pool päeva oli toas vestiga, kuigi tuba oli üsna soe.

Omatehtud pasta

Täna tegin teist korda elus ise pastat. Kohe päris jahust ja munast, natuke soola ja oliivõli ka. Esimesel korral pelgasin, et taigna sõtkumine ja hiljem rullimine võib väga raske olla, aga ei olenud ühti. Esialgu peab küll tainast korralikult sõtkuma ja muljuma, et hästi ühtlaseks muutuks, aga vähemalt 2-3 munast tainast tehes ei ole see midagi ületamatut. Suurema koguse puhul on asi kindlasti raskem. Ja minu üllatuseks toimis täiesti Nami-Namist loetud nipp - kui tundub, et taigen on ikka liiga jahune, siis kasta käed märjaks, kuivatada rätikuga peaaegu kuivaks ja siis edasi sõtkuda. Ja oh imet- kuigi käed tunduvad täitsa kuivad, annab see siiski taignale piisavalt niiskust juurde. Ja külmkapis seistes muutub see seelgi ühtlasemaks ja plastilisemaks.
Kuna mul pastamasinat ei ole, siis toimub ka rullimine oma lihaste jõul. Ja ei ole seegi midagi ületamatut. Mina jagan taigna kas 2 või 3 osaks ja rullin siis jupikaupa. Õhuke teigen taignalõikamise rulliga ribadeks ja ongi valmis. Loomulikult ei ole minu ribad perfektselt ühelaiused ja sirged, mis sellest. Igatahes tulemus on väga maitsev. Palju pehmem ja mahlasem kui poest ostetud kuivatatud pasta.
Ja välja näeb minu lõigatud ja veidikeseks kuivama jäetud pasta selline...

Uued plaanid ja palju pilte

Nii kui eelmine suurem töö valmis sai, alustasin kohe uuega. Nagu paljudel, nii on ka minul riiulis Haapsalu salli raamat. Ja kui beebitekk valmis sai, alustasin kohe sallikudumist. Ma ei olegi varem nii peenest lõngast kudunud. Algus oli päris imelik, aga harjumise asi. Valisin rombikirja, kuna väga palju nuppe kududa ei viitsi (igasugused piibelehekirjad) aga natuke nuppe peaks ühel õigel haapsalu sallil ikka olema. Kuna loen, et teistel kõigil venivad sallid kole laiaks, siis otsustasin teha pigem kitsama ja lõin põhiosale üles 111 silmust, mis on küll veidi vähem, kui "õige", aga mis sellest. Kudumisega alustasin 13. oktoobril ja hetkel on valmis peaaegu 4 mustrikorda, aga kudumise aega on täpselt nii palju kui laps magab, seega mitte eriti palju. Ja ilma venitamata, lihtsalt veidi laiemaks tõmmatuna näeb siis sall välja selline...
Ja väiksema nikerdamisena veel üks järjehoidja, selline värviline ja sabadega...

Ja täna sidusin esimest korda sibulapatsi. Paaril aastal on mul olnud ostetud sibulapatsid, aga sel aastal kasvasid maal sibulad väha hästi, lausa väga suureks ja palju on neid ka, nii et esialgu ei ole vaja poest osta. Mulle meeldivad sibulapatsid, sest need saab lihtsalt kuskile rippuma panna ja ei ole vaja mingit suur korvi või muud nõud, kus neid hoida.

Ja mõned korrad olen ise leiba küpsetanud. Väga mõnus on ikka enda küpsetatud sooja leiva otsast viil lõigata ja sellele võid peale määrida (ikka päris võid, mitte mingit margariini). See oli nüüd vist juba neljas kord. Üldiselt on kenasti õnnestunud, aga sellist ilusat, pealt kumerat pätsi ei ole saanud. Võib-olla on taigen liiga pehmeks jäänud. Aga kerkivad ilusasti ja väga maitsvad on. Sel korral viskasin taigna sisse peoga kõrvitaseemneid ja kuivatatud pihlakaid. Kuivatatud jõhvikatega on ka väga mõnus.

Beebitekk on VALMIS !!!

Minu viimase aja suurim töö - enterlac tehnikas beebitekk sai valmis. Ilmselt on selle tehnika kohta ka eestikeelne termin olemas, aga ma ei tea seda. Tekk sai siis selline...

... värviline ja rõõmus. Kuna ei ole veel täpselt teada, kas meheõel sünnib poiss või tüdruk. Ja minu isiklik arvamus on, et beebide asjad ei pea alati pastelsetes toonides ja heledad olema.
Algul pelgasin, et nii suure asja kudumine võib tüütuks minna, aga ei olnud hullu. Isegi äärepits läks üsna kiiresti. Äärepitsi kudusin külge, aga igale servale eraldi ja õmblesin siis nurkadest kinni.