Kingitus ja viimased maasikad.

Õelapsel oli sünnipäev ja lapse emme arvas, et lapsele võiks kinkida guašid ja värviraamatu. Mina aga värviraamatut ei ostnud. Tegin hoopis ise toreda värvilise kausta, mille vahele laps saab siis edaspidi enda joonistatud ja värvitud pilte koguda. Kaustaks on kontoritarvete poest ostetud tavaline pappkaust, millele on liimitud koopiapaberile joonistatud ja siis välja lõigatud tähed ja pildid. Ja kausta sisse joonistasin värvimiseks pilte.

Ja osa keraamikaringis nikerdatud esemeid on endiselt pildile püüdmata. Siin siis üks hooajale kohane marjakauss. Antud hetkel siis maasikakauss. Oleks nagu tavaline jalgadega kauss, aga...

kausi põhjas on augud sees. Et ei peaks marju nii palju edasi-tagasi kallama, siis saab need kohe samas kausis ära loputada. Ja vesi valgus siis aukudest kenasti välja, nn two-in-one - sõel ja kauss koos.

Muster on vajutatud moonikupardega, lisaks mingi kunstsõnajala lehega vajutatud ja lihtsalt voolimisnoaga lehti juurde joonistatud ja veidi täpikesi vajutatud. Värviks TerraColor´i madalkuumusglasuur Antiikroheline. Et muster glasuurist välja paistaks, tuleb seda piisavalt õhukeselt peale kanda.

Valmis!

Natuke rohkem kui nädal aega tagasi sündis üks tore väike tüdrukutirts, kes sai endale kingituseks sellise roosakirju teki. Tekis on 81 ruutu ja ruudud on omavahel kokku heegeldatud. Lõngaks on Sachenmayeri Micro Bamboo Spray, mõnusalt pehme ja veidi kirjuks värvitud. Tekk on umbes 80 x 80 cm suur.

Serva heegeldasin lihtsa üherealise pitsi.

Veel viimane pingutus ...

Veel üks raamat ja veidi savi ka ...

Seda ei ole küll varem juhtunud, et ma lausa kaks postitust ühel päeval teen, aga istusin siin veel arvuti taga, vaatasin oma pilte ja mõtlesin, et kui juba näitamiseks läks, siis võiks ju kohe rohkem näidata.

Veel üks väike raamatuke, suurusega 10x15 cm. Sisuks valge ja kreemikas koopiapaber. Kaanteks paksem papp ja katteks käsitööpaber. Käsitööpaberit on nii mõnus voltida ja liimida. See on nii mõnus pehme ja kohati tundub, et kui vaja, siis saab nagu riiet venitada, seda muidugi teatud piirini:) Kuna kaan tundus kuidagi lage, siis lisasin kodustest varudest kaks leheskeletti. Ja muidugi oranž atlasspael, mis sellele köitele viimase nüansi annab.

Ja et veel veidi nüansse lisada, siis tegin mõnele lehele "lilleaugud" sisse. Selleks kasutasin sama augurauda, mida eelmise postituse kaardi tegemisel.
Ja savist asju ikka ka. Keraamikaring on küll selleks aastaks läbi (ja karta on, et kuna peaksin sügisel tööle minema, siis minu jaoks on selle toreda asjaga pikemaks ajaks lõpp) aga lõpp oli üsna produktiivne, et allesjäänud savi ära kasutada. Siin siis veel üks võitoos. Järg eelmisele võitoosile, erinevuseks vaid toosi liblikamuster, mis on Tiimarist ostetud templiga vajutatud. Värvitud ikka vaskoksiidiga ja õis toosi peal Terracolori moonipunase glasuuriga.
Ja samast sarjast suhkrutoos. Toos on glasuuritud Terracolori Sandia Neu madalkuumusglasuuriga, lill ikka moonipunasega.

Ja minu orhidee, mille kevadel ostsin, hakkas nüüd uuesti õitsema. Kasvatas õievartele igavesti pikad külgharud ja nüüd on kolme varre otsas õied. Kokku 18 õit.

Lilli ja liblikaid vol 3

Endiselt siis samal lainel. Ja jällegi on selle postitamisega kuidagi väga pikk vahe sisse jäänud. Hetkel on küll ka konkreetne põhjus olemas - meil on kodus köögi kapitaalremont. Nimelt enne jaanipäeva hakkas köögikappide all olev kanalisatsioonitoru lekkima ja uputas alumist korterit. Egas midagi, mees lammutas köögikapid laiali, seoses torutöödega tuli põrand uuesti teha ja kui juba uus köögimööbel ka tuleb, siis võiks ju lae ka uuesti ära pahteldada ja värvida ... ja kuna meil on avatud köök-elutuba, siis tuli juba elutoa poolne lagi ka ära värvida. Ja uues köögis oleks ju tore, kui elektrijuhtmed kuskil seinapeal ei jookse, siis said juhtmed ka seina sisse ära peidetud ... ja nii siis abikaasa puhkus mööduski. Esmaspäeval tuleb tal jälle tööle minna.
Meie oleme lapsega seni maal olnud. Nüüd seisab suurem koristamine ees ja siis saame jälle koju oma asjade ja toimetamist juurde tagasi. Uus köögimööbel saabub küll alles augustis, aga pliit töötab ja eks siis peseme nõusid vannitoas.

Aga nüüd siis asjast ka. Kui me veel kodus olime, siis valmis veel üks väike omaköidetud raamat. Tahtsin proovida õmmeldud köidet ja mõtlesin endale väikse märkmiku teha. Sisuks valge koopiapaber, kaanteks kuskilt saadud mustriline kõvem kartong. Lisaks ilusale mustrile on sellel ka kerge kuldne läige. Ja et kõik märkmed ikka hästi hoitud oleks, siis saab selle märkmiku ka "lukku panna"- tuleb lihtsalt nöör ümber nööbi keerutada ja valmis.

Õmblesin lehed puuvillasele riidele, mille siis kartongile liimisin ja kaante sisekülgedele veel käsitööpaberi ka. Märkmik on üsna pisike, umbes 10x7 cm.Ja üks suviselt lilleline kaart. Lillekujulise augurauaga väljalõigatud värvilised lilled. Õielehed koolutasin vardaotsaga veidi kumeraks, et ruumilist efekti anda. Ja kimbu keskel on osad õied kahepoolse teibiga kinnitatud, see teeb kaardi veelgi ruumilisemaks.
Ja liblikas... sel korral seemnehelmestest. Hoopis teistsugune kui Miyuki Delica helmestest (siin ja siin), aga ka huvitav. Kaelakee paelaks on helmetross, millele lükkisin musti seemnehelmeid.

Ja üks sama tehnoloogiaga kolmnurk ... tegelikult küll pooleks volditud nelinurk ... mõnusalt ruumiliste tiivakestega.
Järgmisel korral siis jälle ...

Lilli ja liblikaid vol.2

Kuidagimoodi on selle blogindusega vahepeal väga pikka paus jäänud... Mitte et ma sel ajal midagi teinud ei oleks, vastupidi. Ja ilmselt sellest see vaikus siin ka tingitus on. Eks ma püüan nüüd siis vanu võlgu kustutada ja tehtud asju järjest ette näidata.
Alustuseks siis ikka naiselikku ja säravat... ehk siis teine liblikakujuline pärlitest ripats. Nagu ka eelmine, on see punutud Miyuki Delica seemnehelmestest. Mingit konkreetset mustrit mul ees ei ole ja seekord tuli siis selline liblikas.

Ja taaskord olen ise tulemusega väga rahul.

Mis puudutab lilli, siis siin on üks minu blogis täiesti uus nähtus - nimelt köitmine. Kui tsiteerida klassikuid, siis "et kõik ausalt ära rääkida..." siis sai asi alguse ühe lillepoe sünnipäevast. Nimelt olin ülikooli ajal suvevaheaegadel Märjamaal ühes lillepoes müüjana tööl. Ja nüüs ma alguses sai see pood 15 aastaseks. Ja omanik otsustas teha väikse peo ja oma endised ja praegused müüjad kokku kutsuda. Kui juba sünnipäev, siis peab ju kingitus ka olema. Ja mõtlesime siis ühe teise müüjaga kinkida pole n.ö. kiituste raamatu. Kuna poes kipuvad sedalaadi raamatud olema kas jooneliste või siis pildiga lehtedega, tuligi raamatutegu ise ette võtta. Ausaltöelda on selline mõte juba mõnda aega peas mõlkunud ja nüüd oli hea põhjus asi käsile võtta.

Ja raamat sai siis selline...

Raamat on A5 formaadis. Sees on valged lehed, kokku sai vist 120 või 130 lehekülge. Esimesele lehele trükkisin Tiimarist ostetud templiga nurkadesse kuldse ornamendi. Kaanteks sai vana kingakarp, kuna sel hetkel kodus mingit muud piisavalt kõva pappi ei leidunud. Ja katteks lõikasin tüki mehe vanast nahkpintsakust. Vahest on ikka hea kui igasugust nodi alles hoida. Kusjuures selle "nahkjakiga" oli veel see lugu, et see on kunagi jumal teab kust saadud ja meie olime täiesti veendunud, et see on ehtsast nahast. Aga kui ma käärid sisse lõin, siis selgus, et kõige ehtsam kunstnahk:)
Sellele trükkisin siis šablooniga kuldsed lilled ja et asi ikka rohkem "käsitöö" oleks, siis tikkisin lisaks veidi pitsi ja pärleid. Ja seotud on siis kitsa atlasspaelaga. Hiljem netis surfates leidsin, et sellist köidet nimetatakse jaapani köiteks.
Ja tulemus sai kohe täitsa raamatu moodi. Nüüdseks olen paar väikest raamatukest veel valmis nikerdanud, aga midagi peab ikka järgmiseks korraks ka jätma.

Ja lõpetuseks siis savist lilli ka. Ehk siis jätk minu keraamikaringi nikerdustele. Sel korral siis võitoos, selline klassikaline, kuhu saab tüki ehtsat nn taluvõid kaane alla ära peita. Et toosi kaant oleks mugavam tõtsa, peaks sellel mingi nupumoodi asjandus ka olema. Ja võitoosi kaane lõiget joonistades tekkis idee proovida sellist kolmelehelist õit. See on seest õõnes, kolmest õielehest kokku painutatud. Seda õienupu ideed kasutasin ma hiljem veel paari asja tegemisel.
Võitoosi kaane muster on vajutatud pitsiga ja värvitud vaskoksiidiga. Läbipaistvat glasuuri ma sel korral peale ei pannud ja selletõttu roheas-sinakat tooni ka ei tekkinud, jäi mõnusalt pruunikas ja kohati kergelt metalse läikega. Õis on värvitud moonipunase glasuuriga ja alus Terracolori Sandia Neu glasuuriga.

Lilli ja liblikaid

Kirjutamise ja piltide näitamisega on väga pikk vahe millegipärast jäänud. See ei tähenda muidugi seda, et ma oleksin selle aja niisama istunud. Loomlikult ei. Aga sel korral siiski varem valminud asjade pilte. Ja nagu pealkiri lubab, siis lilli ja liblikaid ikka on ka.
Alustuseks siis pärlitest liblikas. Peyote tehnikas tikitud, Miyuki Delica helmestest. On ikka tõesti väga kvaliteetsed. Väga ühtlane ja ilus pind jääb. Selle liblikasarnase ripatsi tegemiseks sain idee Etsy´st. Leidsin sealt ühe toreda poekese, kus on imeliselt värvilised ja toredad ehted. Proovisin mustrit sättida nii, et mustadest helmestest moodustuks liblika keha. Ripats on nahkpaela otsas.

Ise jäin tulemusega väga rahule. See liblikas läks kingituseks ühele väga toredale inimesele. Ja kui juba pärlid käepärast olid, tekkis soov proovida ka selliseid peyote tehnikas kõrvakaid teha. Proovisin kahte erinevat värvikombinatsiooni. Oranžid on veidi suuremad.

Kõrvakad jäid kenast hoidma, ei hakanud servad lokkima.

Ja natuke lilli ka. Sedakorda siis keraamikavallast. Juba varem (nagu näha, on foto sellest ajast kui esimesed lumikellukesed ja märtsikellukesed õitsesid) tegin endale sellise toreda lauatastu.
Mõte oli teha endale pastakate jaoks pliiatsitops. Ja enamuse aega see sellist ülesannet kannabki. Aga kuna on kõrgkuumuses põletatud, siis peab hästi vett ja sobib vajadusel ka vaasiks.

Need toredad lillekesed on vajutatud plastmassist šampusepudeli korgiga. Mõnele õiele on pintslisabaga veel täpp keskele vajutatud. Värvitud on Arsi kõrgkuumuse pronksiga. Nõu on pintsliga ära värvitud ja siis väljast žvammiga osa värvi maha pestud. Nii tuleb muster kenasti esile.

Vahepeal olen ma hoogsalt heegeldanud ja kudunud. veidi ka tikkinud. Aga need pildid juba järgmisel korral.