Minu esimene

Mõnda aega on mul keerelnud peas idee ise lõnga teha. Vokki mul ei ole ja selle hoidmine korteris nii, et laps sellega mängima ei kipuks, oleks üsna keeruline. Niisiis jäi üle kedervarrega ketramise võimalus. Olen juba varem paari videot Youtubis vaadanud ja nüüd kui mul kedervars olemas on, hakkasin kohe suure hurraaga peale .. ja õnnestus.

Lõng kedervarrel ...

Sai teine selline roosamanna. Kuna algajad pidavat tihti ketrama liiga lauge keeruga lõnga, siis ma keerutasin kohe südamest (pärast selgus, et isegi liiga palju). Minu suurimaks hirmuks oligi, et kui ma lõnga kedervarrelt maha kerin ja kuduma hakkan, äkki see hargneb siis laiali. Aga kui ma nii kaugele jõudsin, siis selgus, et keerde oli kõvasti ülearu ja lõng hoidis kangesti krussi. Seega siis sai osa keerde jälle välja keerutatud.

Ja kudumise proov on ka tehtud...

Lõnga algus sai üsna ebaühtlane, selline efektlõnga laadne, lõpupoole hakkas juba palju ühtlasemaks minema. Samas ma leian, et see ebaühtlus annabki ise kedratud lõngale tema võlu. Ise olen väga rahul ja juba on mõte, mida isekedratud lõngast teha võiks. Aga siis juba uuest, rohelistes toonides lõngast.

Üks asi viib teiseni.

Meie kohaliku kooli väga tore käsitöö ja kunstiõpetuse õpetaja teeb õpetajatele keraamikaringi ja mind võeti ka sinna kampa. Paar esimest asja sai eelmisel nädalal glasuuritud, järgmisel nädalal peaks need kätte saama, siis ka pildid. Päris mõnus on see savi mätsimine. Minu suureks unistuseks on kunagi ka potikedral midagi valmis nikerdada, seal seda võimalust kahjuks ei ole.
Aga kuna jõulud lähenevad ja siis on vaja ikka ka külas käia ja hea on ka midagi väikest kaasa võtta ... niisiis hea võimalus teha mõned küünlajalad. Idee on teha väiksed neljakandilised, ühele küünlale parajad. Ja et neid kaunistada, siis nikerdasin valmis üha niplispitsi motiivi, millega siis mustrit savi sisse vajutada. Motiiv ise on selline, eks küünlajalad tulevad kunagi hiljem.

Minu esimene Isetegija oksjon!

Oksjonile läheb särav ehtekomplekt, sobilik lähenevaks pidude hooajaks!

Kaelakee on helmetraadil, lihvitud klaashelmestest ja seemnehelmestest, pikkusega 45 cm. Kasutatud on vasevärvi FP läikega 6 mm lihvitud klaaspärleid ja tumepunaseid vikerseemnehelmeid. Liihelmed on seotud Illusion Cord helmeniidiga. Suurema liitpärli läbimõõt on 2,5 cm, pisematel 1,8 cm. Sellel ülemisel pildid on helmeste läike toon kõige õigemat värvi. Kõrvarõngaste ripatsi osa pikkus on 3,5 cm, koos konksuga kokku 4,5 cm. Kõrvarõngastes kiasutatud liithelmed on samas, mis kaelakee väiksemad helmed, läbimõõt 1,8 cm. Metalldetailid on kogu komplektil antiikse vase värvi.

Laps sai endale nuku ja sooja vesti

Aga esmalt midagi minu jaoks täiesti uut ja üllatavat. Nädalavahetusel maal metsas käies leidsin ma pajupõõsa otsast sellised "lilled". Kuigi ma olen seal metsades ja kraavikaldaid mööda küllalt luusinud, ei ole ma varem midagi sellist näinud. Sellised "õied" olid lihtsalt pajuokste otsas. Kui ma suurt ilmaimet oma õele näitasin (ta teeb Tartus bioloogias doktoritööd) lootuses teda üllatada, selgus, et see ei olegi midagi erilist. Nimelt mingid sääsed pidavat punga sööma ja sellest tulenevalt toimub siis pungas muutus ja lehtedes kasvad taoline rosett. Need siin pidid veel üsna tagasihoidlikud olema.

Kuna mul kodus üks väike tüdrukutirts kasvab ja ma ei ole talle veel kaltsunukku õmmelnud, kuigi mõttes on olnud, siis osalesin IT Kaltsunuku tegemise projektis.
Minu nukk sai selline - punapäine ja lokkidega tädike. Panen siia ka mõned pildid nuku tegemisest. Tahtsin teha trikotaažist keha, et täis topitud nukk ikka mõnusalt pontsakas oleks. Ja üks sobivad toonis vana pluus oli ka käepärst. et õmblused aga täistoppimisel koledaks ei veniks, siis õmblesin nii, et panin pluusi vanale köögirätikule (taaskord taaskasutus) ja õmblesin läbi selle. Pärst lõikasin rätiku ära nii, et see jäi ainult õmbluste kohale. Nuku pea jaoks mässisin vatiinist palli, mida siis niidiga sidudes veidi vormisin ja siis trikotaaž peale. Ja juuksed villasest lõngast. Juuksed õmblesin nii, et keerutasin paar tiiru ümber näpu, õmblesin need nukule pähe jne ... päris kaua võttis aega. Vahepeal sai valmis soe villane vest lapsele. Raasiku kirjust lõngast. Mõnus kiire kudumine. Kudusin ringvarrastega, ilma õmblusteta. Selline värviline ja rõõmus. Lapsele meeldis väga, pool päeva oli toas vestiga, kuigi tuba oli üsna soe.

Omatehtud pasta

Täna tegin teist korda elus ise pastat. Kohe päris jahust ja munast, natuke soola ja oliivõli ka. Esimesel korral pelgasin, et taigna sõtkumine ja hiljem rullimine võib väga raske olla, aga ei olenud ühti. Esialgu peab küll tainast korralikult sõtkuma ja muljuma, et hästi ühtlaseks muutuks, aga vähemalt 2-3 munast tainast tehes ei ole see midagi ületamatut. Suurema koguse puhul on asi kindlasti raskem. Ja minu üllatuseks toimis täiesti Nami-Namist loetud nipp - kui tundub, et taigen on ikka liiga jahune, siis kasta käed märjaks, kuivatada rätikuga peaaegu kuivaks ja siis edasi sõtkuda. Ja oh imet- kuigi käed tunduvad täitsa kuivad, annab see siiski taignale piisavalt niiskust juurde. Ja külmkapis seistes muutub see seelgi ühtlasemaks ja plastilisemaks.
Kuna mul pastamasinat ei ole, siis toimub ka rullimine oma lihaste jõul. Ja ei ole seegi midagi ületamatut. Mina jagan taigna kas 2 või 3 osaks ja rullin siis jupikaupa. Õhuke teigen taignalõikamise rulliga ribadeks ja ongi valmis. Loomulikult ei ole minu ribad perfektselt ühelaiused ja sirged, mis sellest. Igatahes tulemus on väga maitsev. Palju pehmem ja mahlasem kui poest ostetud kuivatatud pasta.
Ja välja näeb minu lõigatud ja veidikeseks kuivama jäetud pasta selline...

Uued plaanid ja palju pilte

Nii kui eelmine suurem töö valmis sai, alustasin kohe uuega. Nagu paljudel, nii on ka minul riiulis Haapsalu salli raamat. Ja kui beebitekk valmis sai, alustasin kohe sallikudumist. Ma ei olegi varem nii peenest lõngast kudunud. Algus oli päris imelik, aga harjumise asi. Valisin rombikirja, kuna väga palju nuppe kududa ei viitsi (igasugused piibelehekirjad) aga natuke nuppe peaks ühel õigel haapsalu sallil ikka olema. Kuna loen, et teistel kõigil venivad sallid kole laiaks, siis otsustasin teha pigem kitsama ja lõin põhiosale üles 111 silmust, mis on küll veidi vähem, kui "õige", aga mis sellest. Kudumisega alustasin 13. oktoobril ja hetkel on valmis peaaegu 4 mustrikorda, aga kudumise aega on täpselt nii palju kui laps magab, seega mitte eriti palju. Ja ilma venitamata, lihtsalt veidi laiemaks tõmmatuna näeb siis sall välja selline...
Ja väiksema nikerdamisena veel üks järjehoidja, selline värviline ja sabadega...

Ja täna sidusin esimest korda sibulapatsi. Paaril aastal on mul olnud ostetud sibulapatsid, aga sel aastal kasvasid maal sibulad väha hästi, lausa väga suureks ja palju on neid ka, nii et esialgu ei ole vaja poest osta. Mulle meeldivad sibulapatsid, sest need saab lihtsalt kuskile rippuma panna ja ei ole vaja mingit suur korvi või muud nõud, kus neid hoida.

Ja mõned korrad olen ise leiba küpsetanud. Väga mõnus on ikka enda küpsetatud sooja leiva otsast viil lõigata ja sellele võid peale määrida (ikka päris võid, mitte mingit margariini). See oli nüüd vist juba neljas kord. Üldiselt on kenasti õnnestunud, aga sellist ilusat, pealt kumerat pätsi ei ole saanud. Võib-olla on taigen liiga pehmeks jäänud. Aga kerkivad ilusasti ja väga maitsvad on. Sel korral viskasin taigna sisse peoga kõrvitaseemneid ja kuivatatud pihlakaid. Kuivatatud jõhvikatega on ka väga mõnus.

Beebitekk on VALMIS !!!

Minu viimase aja suurim töö - enterlac tehnikas beebitekk sai valmis. Ilmselt on selle tehnika kohta ka eestikeelne termin olemas, aga ma ei tea seda. Tekk sai siis selline...

... värviline ja rõõmus. Kuna ei ole veel täpselt teada, kas meheõel sünnib poiss või tüdruk. Ja minu isiklik arvamus on, et beebide asjad ei pea alati pastelsetes toonides ja heledad olema.
Algul pelgasin, et nii suure asja kudumine võib tüütuks minna, aga ei olnud hullu. Isegi äärepits läks üsna kiiresti. Äärepitsi kudusin külge, aga igale servale eraldi ja õmblesin siis nurkadest kinni.

Raamatusõpradele

Sain hiljuti kätte internetist tellitud järjehoidjate "metallsabad" (aitähh Drex´ile teejuhatamise eest). Ja mis siis muud kui aga pusima. Tahtsin proovida mustriga pärliussi heegeldamist, aga millegi suurema tegemiseks hetkel päris õiget ideed ei olnud. Järjehoidjad on selles osas väga mõnusad pisikesed nikerdamised.

Esmalt üks valesti (kinnissilmustega) heegeldatud kirju uss, mis endale lõbusad narmad sai...

Ja paar mustriga pärliussi. Tahtsin katsetada erinevaid mustreid, alustuseks siis sellised lihtsamad.

Ja paar liitpärlit pusisin ka valmis. Mõlemad on suhteliselt omalooming, internetist saadud idee ja siis ise vastavalt töö käigus tekkinud ideedele pusitud.

Ja minu viimase aja suur projekt - beebitekk on ka valmis ja ka ära viidud, et kui laps sünnib, siis saaks kohe kasutama hakata. Aga pildid on veel fotokas, need siis järgmisel korral.

Sügis tuppa

Käisime tänahommikuse vihmaga tütretirtsuga veelompides kõndimas. Sel ajal kui tema oma väikest vihmavarju pea kohal hoides lompides paterdas korjasin mina sügiseselt kirjuid lehti. Haavalehed on nii ilusad kollased ja punased... ja tuli mõte teha koju kahe akna vahele väike kaunistus. Tuppa jõudes triikisin lehed kuivaks, et nad ise kuivades krussi ei tõmbaks ja keerutasin peene traadi külge. Nüüd kaunistab meie tuba selline lehevihm...

Seal on siis erinevad lehed, pisikesed õlelille õied ja pihlakasmarjad. Vahepeal olen jätkuvalt pärliussi heegeldamist katsetanud. Ja enda suureks üllatuseks avastasin, et teen seda täiesti valesti. Nimelt alustasin ma iseseisvalt ja peale paari ussijupi heegeldamist, kui asi oli juba veidi käpas, avastasin Isetegijast pärliussi heegeldamise teema ning mis selgus... minu leiutis oli veidi vigane. Nimelt heegeldasin mina kinnissilmustega. Ilmselt olid heegelnõel ja heegelniit piisavalt peenikesed ja heegeldamine piisavalt tugev, nii et niit pärlite vahelt inetult paistma küll ei jäänud. Aga teemat lugedes selgus, et tuleks heegeldada aassilmustega ja see on ausalt-öelda paras pusimine. Aga kui tahaks mustrit teha, siis tuleb seda ikka teha. Aga siin üks "valesti" heegeldatud uss, millest sai käevõru, kinnituse juures kaunistuseks mõned klaaspärlid ja pisike pärlitega ületikitud pärl.

Ravelry´st leidsin vahvad heegeldatud nõelapadjad. Sellised armsad lillekesed. Ja kuna minu vana nõelapadi oli veidi kannatada saanud - oli ta mul selline vana-kooli oma, pealt tikitud ja mannaga täidetud, aga ilmselt oli niiskust saanud, sest põhi on veidi kõvaks läinud ja osad nõelad olid roostetanud - siis veidi heegelnõelaga vehkimist ja uus nõelapadi oligi olemas. Sel korral on täidiseks vatiin. Lillekene ise on ühelt poole tumedam, teiselt poolt heledam.
Ja loomulikult koon ma jätkuvalt beebitekki, mis hakkab kohe-kohe valmis saama. Ühte serva on veel äärepits kududa ja siis äärepitsi servad kinni õmmelda ja lõngaotsad ära peita ja siis ongi kõik.
Ja täna küpsetasin ma elu esimese JUURETISEGA RUKKILEIVA. Õde tõi reedel juuretist ja
otsustasin proovida. Enne tudeerisin pikalt Nami-Nami leivateemat ja eile õhtul panin juuretise käima. Ööseks panin põrandaküttega vannitoa põrandale sooja ja hommikul segasin taigna valmis. Et parem tuleks, viskasin kuivatatud jõhvikaid ka peaoga sisse. Aga leib ei tahtnud kuidagi kerkida. Vannitoa põrandal veisis ikka paar-kolm tundi ja ei midagi. Siis panin ahju 50 kraadi juurde, aga ega ta siiski väga kosunud. Lõpuks keerasin kuumuse suuremaks ja küpsetasin leiva valmis. Koorik on päris kõva, kuigi määrisin peale ahjust võtmist võiga ja panin lisaks veel niiske räti peale. Ja kuna vorm sai mul vaid 1/3 ulatuses taignaga täidetud ja eriti ei kerkinud, siis sai teine paras liistakas. Aga küpses korralikult läbi ja maitse on väga hea. Nii et tuleb uuesti proovida, kuni lõpuks kerkima ka hakkab:)

Pärlitega mässamas

Minu hetke suurimaks käsilolevaks tööks on endiselt beebiteki kudumine. Aga juba liiguvad mõttes uute asjade suunas. Olles koos paljudega õnnelik Haapsalu salli raamatu omanik ei saa ma kuidagi vastu soovile ka üks pitssall valmis kududa. Lõng on ostetud (mitte klassikaline valge, vaid veinipunane) ja väike proovilapp valmis kootud. Aga ma lubasin endale, et enne beebiteki valmis saamist ma salliga ei alusta. Seega peab kiirustama...
Ent väikeseks vahelduseks nikerdasin veidi pärlitega. Pusisin valmis ühe liitpärli ja proovisin siis lõpuks ka pärliussi heegeldamist. Pärliussi algus tahtis kangesti lõdvaks jääda, aga lõpuks sai enam-vähem. Lõpuks said neist mõlemast mobiiliripatsid. Punane endale ja roheline kingituseks õele.

Lapse nukule uued jalavarjud

Kuna ilmad hakkavad vaikselt sügisele omaselt külmemaks muutuma, siis oli vaja lapse nukule mingisuguseid jalasoojendajaid. Peale eelmise postituse papude heegeldamist heegeldasin ühed mini-papud ka lapse nukule.

Ja veidi hiljem lisandusid neile mini-sokid. Lausa lust on selliseid miniatuurseid asjakesi nikerdada. Alles alustasid ja juba valmis.
Aga üks suurem töö on mul ka juba mõnda aega pooleli. Nimelt mehe õele beebiteki kudumine. Minu esimene enterlac tehnikas kudumine. Praeguseks on pool teki keskosast valmis. Nüüd tuleb veel teine pool kududa, aga see peaks minema lihtsalt, kuna read muutuvad ju aina lühemaks:) Ja mingi lihtsa äärepitsi mõtlesin ka kududa. Novembrikuuni veel aega on, küll ta valmis saab...

Mulle meeldib väga selle tehnika pudul töö tagumine pool, mis on nii mõnusalt laineline.

Ja lõpetuseks midagi magusat. Nimelt tort mehe noorema õe sünnipäevaks. Küpsisepõhjaga tarretisetort. Tarretis o vahukoorest ja kohupiimast, kirsikompotiga. Koogi peal on kaunistuseks Domino küpsistest trühvlid.

Pisikesed papud

Nokitsesin vahepeal mõne paari väikseid beebipapusid. Leidsin internetist hulga imeilusaid ja vahvaid beebipapusid ja otsustasin proovida. Mulle endale meeldivad kõige rohkem kollased ja rohelised. Kõik papud on heegeldatud puuvillasest lõngast.

Lihtsad kõrvarõngad

Kudumise vahele võtsin ette oma pärlikarbid ja tegin kaks paari lihtsaid ja kiireid kõrvarõngaid. Rohelised jätan endale, meekarva kõrvakad kingin ilmselt õele.

Beebitekid

Kuna abikaasa õde saab sügisel emaks, siis tekkis mõte kududa talle kingituseks beebitekk. Aega on selleni veel kõvasti, aga et mitte lõpuks ajahätta jääda, siis otsustasin juba varakult alustada. Ravelry`s olid imeilusad kootud tekid - Curve of Pursuite. Tegemist on siis mitmevärviliste triipudega mustriga, kus spiraal tekib poolikute ridade kudumisega. Kuna muster oli tasuline ja ma seda ostma ei hakanud, siis mõtlesin, et peaks tegema väikese proovitöö, et kas tuleb üldse midagi välja. Mõtlesin, et koon siis lapse nukule väikese teki. Lõngaks on täiesti suvalised villase lõnga jäägid. Ja minu tuletis sellest mustrist täiesti töötas, tekkis ilus spiraal.

Hakkasin ka sama mustriga suurt tekki kuduma. Kuna lapse sugu ei ole veel teada, siis otsustasin teha rõõmsalt värvilise teki, et kaks spiraali on sinised- helesinisest tumedamaks ja teised kaks spiraali oleksid kollasest punaseks. Aga mingi hetk tundus mulle, et see ei ole ikka päris see, keskosa oleks jäänud kudagi liiga pastelne ja hele.

Juba varem oli mulle Ravelry´s kolades jäänud silma ka enterlac tehnikas kootud tekid. Imeilusad, eriti Noro lõngadest kootud pastelsete üleminekutega. Kuigi olin neid imetlenud, pelgasin esialgu, et tegemist on ikkagi väga suure ja tüütu tööga, et kõik need väiksed lapid valmis nikerdada. Kuid kuna minu esimene idee mulle enam ei meeldinud, siis otsustasin proovida. Ja ma olen sellest lausa vaimustuses. On küll üks paras nikerdamine, aga täitsa mõnus. Otsustasin kududa diagonaalsete värvitriipudega teki. Sellise kudumise juures saab siis töö käigus vaadata, kui suurt tekki teha tahaks. Lõngaks on Karnaluksist ostetud Lane Cervinia Nordic, 100 % villa.

Ise olen praegusest tekikudumisest suures vaimustuses ja usun, et tuleb üks ilus asi väiksele ilmakodanikule.

Muude tööde vahele veidi õmblemist

Suve alguses õmblesin enda tütrele fliisist vesti. Kunagi varem olin ostnud Abakhanist ühelt poolt karvast fliisi, karvane pool on tumeroheline, teine pool sile ja valkjas. Ise jäin vestiga väga rahule. Veidi jahedamate ilmadega hea peale panna. Kuna on selline karvane vest, siis ise kutsume seda mõmmi vestiks.

Õde tahtis, et ma tema tütrele ka sarnase vesti õmbleksin. Otsustasin siis Kirkele sünnipäevaks vesti valmis õmmelda. Karvast fliisi ma enam kuskilt ei leidnud ja teine vest sai tavaliselt fliisist. Kuna ma suur õmbleja ei ole, siis esimese vestiga oli ikka pusimist, et kuidas mingid nurgad täpselt teha jne. Teist vesti oli juba parem teha ja tuli teine tehnilises mõttes "korralikum" ka. Ja vahepeal ikka mõni heegeldatud suvemüts ka. Ühest on ka pilt olemas, teine on põhimõtteliselt sama, aga lill on punase ja roosaga.

Suvemüts lapsele

Suviselt palavate ilmadega tekkis vajadus suvise õhukese mütsi järele. Eelmisel suvel heegeldasin tütrele sellise mütsi...

Mahub ka sel suvel pähe, aga palavama ilmaga hakkab pea higistama.

Kui kui on uut mütsi vaja, siis loomulikult poodi niiti ostma ja siis heegelnõel kätte... ja müts sai selline.

Mõtlesin teha väikse servaga, et veidi päikest varjaks, aga servaga ma päris rahul ei ole. Ma ei teagi, mis täpselt valesti on - kas on asi servas või peaks müts ise veidi lühem olema. Seda asja peab ilmselt veidi seedima ja mõtlema. Muster on omalooming.

Kriips peal...

Kaalulangetamisel on siis selleks korraks kriips peal. Nimelt Isetegija aastaprojektist langesin ma juunikuuga välja. Paar suvemütsi sai küll valmis heegeldatud, aga kuna jaanipäeva aegu olime palju kodunt ära ja siis tabas last mingi müstiline ülikõrge palavikuga haigus, siis ei olnud lihtsalt mahti pildistada. Egas midagi, ega see ei takista ju edasi nokitsemist. Hetkel on käsil lapsele ühe peenemast niidist suvemütsi heegeldamine. Loodetavasti tuleb ikka päikselisi ja soojasid ilmasid ka veel:)
Aga paar pilti ka.
Pilt minu orhideest. Dendrobium compactum. Selline pisike ta ongi. Ostsin ta endale 2008 aasta sügisel, kui ta õitses ja nüüd hakkas uuesti õitsema. Praeguseks on juba paar nädalat kõik 11 õit lahti. Vaatepilt on igatahes uhke. Täna avastasin, et ta hakkab paarile "varrele" mingisuguseid mügarike kasvatama. Eks paistab, mis neist tuleb.
Ühed kõrvarõngad, mis mulle endale väga meeldivad. On sellised päris edevad, sest kuldsed pärlikapslid läigivad ikka kenasti.

Endiselt fimolainel

Olen vahepeal suviseid mütse heegeldanud, veidi pärlitega mässanud ja fimoga mänginud. Viimased 5-6 päeva oleme maal veetnud ja need on täiesti käsitöövabalt möödunud, sest ilmad on nii ilusad, et olen olnud hommikust õhtuni lapsega õues. Isegi lõunaune on ta nendel päevadel õues, ploomipuu varjus maganud...
Aga siin on mõned varem tehtud asjakesed.

Tegin tädile kingituseks ühe kaelakee. Kõrvarõngad tegin ka, aga kuna tema kannab kuldkõrvarõngaid, siis need jätsin endale. Ja mul on plaan teha endale ka samade värvidega kaelakee, eks siis kannan kõrvakaid koos sellega. Pildil siis kogu komplekt. Pruunid pärlid on suhkrus veeretatud ja mõnusalt krobelised. Enne suhkrusse kastmist olid pruunid fimopallid täpselt nagu pähklid šokolaadis - sellised mõnusad läikivad. Neid ehteid ma lakkima ei hakanud, kuna mul matti lakki hetkel ei ole ja mulle tundus, et matina on need palju kenamad kui läikivana. Ja see kaelakee oli minu jaoks ka esimene suurem traadikeerutamise projekt. Nimelt ühendasin pärlid kuldse traadiga.

Kunagi varem mõtlesin teha heledates toonides kaelakeed, aga see on hetkel veel pooleli. Osa detaile on valmis, neile peaks midagi lisaks nuputama. Nende lapikute pärlite tegemisel kasutasin helebeeži fimot ja läbipaistvat cernitit. Peale küpsetamist tuli läbipaistva voolimismassi efekt tõeliselt esile ja pärlid on mõnusalt läbikumavad. Mõned väiksemad lakkisin ka ära, aga läikivana need mulle eriti ei meeldi. Kuigi päris ära visata neid ka ei raatsi, nii et lakitud pärlitest teen ühe käevõru, mis on enam-vähem valmis, ootab veel vaid kinnist. Pildi panen siis kui asi valmis. Ja nüüd üks uus asi, mille ma selgeks õppisin ja millest ma järjekordselt suurde vaimustusse sattusin. Nimelt olen imetlenud Lariata blogis imeilusaid seemnehelmestest meisterdatud pärleid. Ühest postitusest leidsin ka nende tegemise õpetuse ja proovisin kohe järgi. Esimesega oli parasjagu pusimist, teine läks juba libedamalt. Helmeste õmblemiseks kasutasin mina helemniiti, vist oli Illusion Cord, see on veidi jäigem kui tavaline õmblusniit ja helmed püsivad paremini vormis. Tulemusega jäin väga rahule. Peaks neid veel tegema ja siis mingis ehtes kasutama.