Porgand ?!

Jah, selline porgand. Maal vanaema juures kasvavad meil sel aastal sellised lillad porgandid. Ja kuigi välimus võib-olla kõiki kohe sööma ei kutsu, siis maitselt on väga maitsvad, magusamad kui tavalised porgandid.

Kui õde kevadel seemnepaki ostis, siis müüja oli hoiatanud, et neid koos oražide porganditega keeta ei tasu, annavad värvi. Keetnud ma neid oi ole, aga värvi annavad nad küll, ka süües. Kui ikka terve porgandi ära sööd, siis on keel lilla. Tõsi, mitte küll väga kauaks.

Mina proovisin teha lilladest ja oranžidest porganditest segamini sooja salatit. Kuumutamisel andsid lillad porgandid tõesti veidi värvi ja lilla muutus veidi pruunikamaks.

Salati jaoks koorisin porgandid ja tõmbasin siis köögiviljakoorijaga õhukesed laastud. Seejärel sulatasin pannil veidi võid ja kuumutasin porgandeid võis. Veidi hiljem lisasin peeneks hakitud küüslaugu, maitse järgi jahvatatud meresoola ja köömneid. Kuna laastud olid väga õhukesed, siis pehmenesid need kiiresti ja mulle just meeldib, kui väike krõmps ka sees on, ehk siis al dente, nagu köögivilju keetma või hautama peaks. Maitseb hea kohe soojalt, samas võib ka jahtunult süüa.

Ja et talvel ka midagi "krõmpsutada" oleks, siis marineerisin köögivilju. Sellisel kujul hoidist teen sel aastal üldse esimest korda, aga üks porst on juba valmis ja degusteeritud ning teiste poolt heaks kiidetud.

Marinaad:
1 l vett

2 spl meresoola

1,5 spl suhkrut

1 spl äädikat

Purki (ca 500 ml purki) 5-6 tera musta pipart

1-2 mustsõstralehte

tilliõisikuid

1-2 küüslauguküünt

väike jupp mädarõikajuurikat

Köögivilju - porgand, lillkapsas, kurk, paprika ...

Esmalt panin igasse purki ülal loetletud maitsetaimed ja -ained. Siis lisasin keevasse vette soola ja suhkru ning keetsin selles vees tükeldatud porgandi ja lillkapsa veidi pehmemaks. Siis panin purkidesse segamini keedetud porgandi ja lillkapsa ja toored kurgi- ja paprikatükid. Seejärel lisasin keevale marinaadisegule äädika ja kallasin keeva vedeliku purkidesse köögiviljade peale. Siis kiiresti kaaned purkidele peale ja purgid paksu ja sooja teki sisse ca 24 tunniks "järelvalmima". Ja ongi valmis.

Nagu ikka marineeritud hoidiste puhul peaks enne maitsmist umbes nädalakese seisma, siis on kõik maitsed korralikult segunenud.

Vanaema purukook ja roosa ussike

Eile saime endale pika ootamise peale uue köögimööbli. Enne jaanipäeva katki läinud kanalisatsioonitoru tõttu olime me sellest ajast ilma köögimööblita. Et torudele ligi pääseda, lõhkusime oma vana mööbli ära ja otsustasime, et seda enam tagasi ei pane. Kui uus põrand ja sein valmis said, olid meil köögi ainult pliit, laud ja külmkapp. Nõude pesemine toimus vannitoa väikses kraanikausis. Päris tüütu oli see nõudega jooksmine :(
Aga eile pandi uus mööbel kokku ja selle tähistamiseks küpsetasin täna kohe kooki. Tekkis isu purukoogi järele - sellise nagu minu vanaema seda tegi, kui ta veel küpsetamisega jändas. All pärmitaigen, selle peal kohupiim ja moos ja kõige peal puru.
Pärmitaigna tegin R. Bertinet meetodil ja retseptiks kasutasin sellest blogist taigna retsepti. Mina tegin pool kogust, ehk siis umbes:

130 g piima

1/2 pakki kuivpärmi

250 g jahu

30 g võid
20 g suhkrut

5 g soola
1 muna

Taigna tegin videos näidatud viisil ja lasin üle tunni kerkida. Siis mätsisin küpsetusplaadile laiali (sain umbes pool plaati), peale määrisin munaga segatud magusat kohupiima ja vaarika-mustsõstra moosi. Peale rahutasin võist, jahust ja suhkrust tehtud puru. Küpsetasin 200 kraadi juures kuni oli pealt veidi pruun ja kenasti läbi küpsenud.
Ja tulemus siis selline.

Peale R. Bertinet video nägemist oli mul kange tahtmine tema meetodil pärmitainast teha, sest taigen tundus nii pehme ja siidine. Taigna loopimine oli päris huvitav:) aga kangesti kleepus tööpinna külge kinni. Nii puhtaks minu laud ei jäänud. Aga taigen sai hästi ühtlane ja kerkinud taigen oli tõesti väga siidine. Ja valmis koogi põhi oli imepehme. Vähemalt esimese katsetamise põhjal tasub selline taigna loopimine ennast ära.
Kindlasti teen sama tainast ka teinekord, siis juba mingisuguste saiakeste jaoks.

Aga sel ajal kui köögimööblit paika pandi, lükkisin mina pärleid heegelniidile ja heegeldasin ühe ussi. Selline mõnus siiruviiruline ja pehme, saab kenasti sõlme ka keerata (kuigi pikkus on selle jaoks veidi lühike).

Kirju heegelniit ja läbipaistvad 8/0 seemnehelmed. Heegelnõel 1,75 ja 5 pärlit ringis.
Värv jäi pildil väga õige ja on kaelas naha peal väga ilus. Varem tegin samasuguse musta-valgekirju heegelniidiga kee, aga selle kinkisin õele ja pärast vaatasin, et pilti ei olegi.

Kingitus ja viimased maasikad.

Õelapsel oli sünnipäev ja lapse emme arvas, et lapsele võiks kinkida guašid ja värviraamatu. Mina aga värviraamatut ei ostnud. Tegin hoopis ise toreda värvilise kausta, mille vahele laps saab siis edaspidi enda joonistatud ja värvitud pilte koguda. Kaustaks on kontoritarvete poest ostetud tavaline pappkaust, millele on liimitud koopiapaberile joonistatud ja siis välja lõigatud tähed ja pildid. Ja kausta sisse joonistasin värvimiseks pilte.

Ja osa keraamikaringis nikerdatud esemeid on endiselt pildile püüdmata. Siin siis üks hooajale kohane marjakauss. Antud hetkel siis maasikakauss. Oleks nagu tavaline jalgadega kauss, aga...

kausi põhjas on augud sees. Et ei peaks marju nii palju edasi-tagasi kallama, siis saab need kohe samas kausis ära loputada. Ja vesi valgus siis aukudest kenasti välja, nn two-in-one - sõel ja kauss koos.

Muster on vajutatud moonikupardega, lisaks mingi kunstsõnajala lehega vajutatud ja lihtsalt voolimisnoaga lehti juurde joonistatud ja veidi täpikesi vajutatud. Värviks TerraColor´i madalkuumusglasuur Antiikroheline. Et muster glasuurist välja paistaks, tuleb seda piisavalt õhukeselt peale kanda.

Valmis!

Natuke rohkem kui nädal aega tagasi sündis üks tore väike tüdrukutirts, kes sai endale kingituseks sellise roosakirju teki. Tekis on 81 ruutu ja ruudud on omavahel kokku heegeldatud. Lõngaks on Sachenmayeri Micro Bamboo Spray, mõnusalt pehme ja veidi kirjuks värvitud. Tekk on umbes 80 x 80 cm suur.

Serva heegeldasin lihtsa üherealise pitsi.

Veel viimane pingutus ...

Veel üks raamat ja veidi savi ka ...

Seda ei ole küll varem juhtunud, et ma lausa kaks postitust ühel päeval teen, aga istusin siin veel arvuti taga, vaatasin oma pilte ja mõtlesin, et kui juba näitamiseks läks, siis võiks ju kohe rohkem näidata.

Veel üks väike raamatuke, suurusega 10x15 cm. Sisuks valge ja kreemikas koopiapaber. Kaanteks paksem papp ja katteks käsitööpaber. Käsitööpaberit on nii mõnus voltida ja liimida. See on nii mõnus pehme ja kohati tundub, et kui vaja, siis saab nagu riiet venitada, seda muidugi teatud piirini:) Kuna kaan tundus kuidagi lage, siis lisasin kodustest varudest kaks leheskeletti. Ja muidugi oranž atlasspael, mis sellele köitele viimase nüansi annab.

Ja et veel veidi nüansse lisada, siis tegin mõnele lehele "lilleaugud" sisse. Selleks kasutasin sama augurauda, mida eelmise postituse kaardi tegemisel.
Ja savist asju ikka ka. Keraamikaring on küll selleks aastaks läbi (ja karta on, et kuna peaksin sügisel tööle minema, siis minu jaoks on selle toreda asjaga pikemaks ajaks lõpp) aga lõpp oli üsna produktiivne, et allesjäänud savi ära kasutada. Siin siis veel üks võitoos. Järg eelmisele võitoosile, erinevuseks vaid toosi liblikamuster, mis on Tiimarist ostetud templiga vajutatud. Värvitud ikka vaskoksiidiga ja õis toosi peal Terracolori moonipunase glasuuriga.
Ja samast sarjast suhkrutoos. Toos on glasuuritud Terracolori Sandia Neu madalkuumusglasuuriga, lill ikka moonipunasega.

Ja minu orhidee, mille kevadel ostsin, hakkas nüüd uuesti õitsema. Kasvatas õievartele igavesti pikad külgharud ja nüüd on kolme varre otsas õied. Kokku 18 õit.

Lilli ja liblikaid vol 3

Endiselt siis samal lainel. Ja jällegi on selle postitamisega kuidagi väga pikk vahe sisse jäänud. Hetkel on küll ka konkreetne põhjus olemas - meil on kodus köögi kapitaalremont. Nimelt enne jaanipäeva hakkas köögikappide all olev kanalisatsioonitoru lekkima ja uputas alumist korterit. Egas midagi, mees lammutas köögikapid laiali, seoses torutöödega tuli põrand uuesti teha ja kui juba uus köögimööbel ka tuleb, siis võiks ju lae ka uuesti ära pahteldada ja värvida ... ja kuna meil on avatud köök-elutuba, siis tuli juba elutoa poolne lagi ka ära värvida. Ja uues köögis oleks ju tore, kui elektrijuhtmed kuskil seinapeal ei jookse, siis said juhtmed ka seina sisse ära peidetud ... ja nii siis abikaasa puhkus mööduski. Esmaspäeval tuleb tal jälle tööle minna.
Meie oleme lapsega seni maal olnud. Nüüd seisab suurem koristamine ees ja siis saame jälle koju oma asjade ja toimetamist juurde tagasi. Uus köögimööbel saabub küll alles augustis, aga pliit töötab ja eks siis peseme nõusid vannitoas.

Aga nüüd siis asjast ka. Kui me veel kodus olime, siis valmis veel üks väike omaköidetud raamat. Tahtsin proovida õmmeldud köidet ja mõtlesin endale väikse märkmiku teha. Sisuks valge koopiapaber, kaanteks kuskilt saadud mustriline kõvem kartong. Lisaks ilusale mustrile on sellel ka kerge kuldne läige. Ja et kõik märkmed ikka hästi hoitud oleks, siis saab selle märkmiku ka "lukku panna"- tuleb lihtsalt nöör ümber nööbi keerutada ja valmis.

Õmblesin lehed puuvillasele riidele, mille siis kartongile liimisin ja kaante sisekülgedele veel käsitööpaberi ka. Märkmik on üsna pisike, umbes 10x7 cm.Ja üks suviselt lilleline kaart. Lillekujulise augurauaga väljalõigatud värvilised lilled. Õielehed koolutasin vardaotsaga veidi kumeraks, et ruumilist efekti anda. Ja kimbu keskel on osad õied kahepoolse teibiga kinnitatud, see teeb kaardi veelgi ruumilisemaks.
Ja liblikas... sel korral seemnehelmestest. Hoopis teistsugune kui Miyuki Delica helmestest (siin ja siin), aga ka huvitav. Kaelakee paelaks on helmetross, millele lükkisin musti seemnehelmeid.

Ja üks sama tehnoloogiaga kolmnurk ... tegelikult küll pooleks volditud nelinurk ... mõnusalt ruumiliste tiivakestega.
Järgmisel korral siis jälle ...